Sunday 28 September 2008

Another Side of Copenhagen

Kopenhaagenis asub piirkond nimega Christiania. See väga rohelust täis ala asub keset linna kanali ääres ja on väga eriline koht. Mitmes mõttes.

Millalgi 1970ndatel kolisid sellel alal asuvasse vanasse mereväebaasi hipid, kes otsisid mahajäetud kohti, kus rahulikult piipu teha ja elada. Esialgu jätsid võimud nad puutumata. Uued asunikud tundsid end aga väga koduselt ja ehitasid endale majad ja tekitasid väikese kogukonna. Aeg läks mööda ja nad hakkasid Christianiat enda koduks pidama. Mõeldi välja oma lipp (punane, kolme kollase ringiga) ja loodi omavalitsus. See kõik oli aga võimudega kooskõlastamata. Sellest ajast peale on neid üritatud korduvalt välja ajada, kuid edutult. Praegu istuvad hipid hinnaliste maatükkide otsas Kopenhaageni kesklinnas, elatakse seal tasuta ja mingeid makse ei maksta. Põhimõtteliselt ei olegi see enam Kopenhaagen, vaid spetsiaalne administratiivregioon, millel oma reeglid ja oma kord. Christiania omavalitsus töötab täisdemokraatia põhimõttel. See tähendab, et kõigil on vetoõigus ja ühtlasi et palju otsuseid seal vastu ei võeta. Kui ennevanasti võis alale lihtsalt oma maja püsti panna, siis nüüd peab külakogu käest luba küsima. Kuna aga kõigi hääl loeb, siis peab väga palju talda lakkuma, enne kui õnnestub sisse kolida.

Mis seal siis toimub? Seal on kogukond inimesi, kes peesitavad päikese käes, riigile midagi ei maksa, tõmbavad päev otsa savu ja joovad õlut, kasvatavad omale vilju ja on väga-väga rõõmsad. Elu on muretu. Võimud on kahevahel, kas nad välja ajada või sinna jätta. Ühest küljest on nende all väga kallid maatükid, ilusa roheluse keskel. Teisest küljest on Christianiast saanud suur turistiatraktsioon. Ja võin kinnitada, et on, mida vaadata, kuna kõik on tehtud südame ja suure loovustundega. Kolmandaks, ei tea, kuhu hipid koliksid pärast seda, kui nad välja lüüakse. Hetkel on nad rahulikult ja rõõmsalt koos ja tegelikult kellelegi halba ei tee.

Majad on Christianias väga huvitava arhitektuuriga ning igasugust kola täis. Seda sellepärast, et arhitektid on inimesed ise ja ehitusmaterjalid kõik, mis kätte juhtub. Piltide peal on näha mõningad huvitavad isendid. Christiania kesktänava nimi on Pusher Street. Pilti seal teha ei tohi (kui fotokas sulle armas on). Mis seal tänaval toimub, jätan teie fantaasia jaoks arvata. Igatahes, legaalset seal palju ei ole.

Vaata pilte siin.

Lõpetuseks, Christiania staatuse muu Kopenhaageni suhtes võtab väga hästi kokku isetehtud silt, mis ripub väljapääsu kohal, kirjaga: "You are now entering the EU."
Loe edasi...

Thursday 18 September 2008

What About Studying?!?

Mult küsitakse viimasel ajal tihti, et kuidas mul siis ka koolis meeldib. Mina ise arvasin, et see on see vähehuvitav osa minu siinolemisest, mida ma eriti ei puudutaks. Aga igaks juhuks teen väikese kõrvalepõike oma tavapärasest heietamisest ja räägin veidi sellest, milleks ma siia algupärast üldse tulin - CBS ja magistriprogramm.

CBS on õppe ja reputatsiooni koha pealt väga hea kool. Skandinaavia parim, kui uskuda kõiki majanduskoolide rankinguid. Minu programm siin on jällegi üks parimaid CBSis. Administreerimise koha pealt seni kindlasti. Nagu magistriprogrammide puhul kombeks, on loenguid vähe. Mul on käimas korraga kaks ainet, loengud kaks päeva nädalas, teisipäev ja neljapäev. Aga loenguteks ettevalmistamiseks on lugeda samuti päeva jagu - 200 lk mõlemaks päevaks. Nii et esmaspäev ja kolmapäev kuluvad samuti suuremas jaos ära. Need on ühtlasi päevad, kus ma olen suhteliselt hõivatud. Ja peab tõdema, et lugemiseks antud artiklid ja peatükid raamatutest on olnud väga hästi valitud mõlemas aines. Loengud on asjakohased ja huvitavad, kusjuures ka õppejõud on tasemel, eriti singapurlane. Mulle meeldib see, et kasutatakse erinevaid õppe- ja presentatsioonimeetodeid. Iga loeng on interaktiivne.

Mis puutub kaastudengitesse, siis need on väga jutukad. Loengute ülesehitus on selline, et alati on aega diskussiooniks ja alati antakse võimalus oma mõtteid avaldada. Ja seda enamus ka teeb. Ning erinevalt bakalaureuseõppest (ning ma ei taha sellega kellelegi viidata, aga nii lihtsalt oli mõne inimesega) on enamus kommentaare tõesti kuulamist väärt ja tekib tunne, et tõesti õpid oma kaastudengitelt. Siin on koos väga haritud seltskond, väga laia kogemuste ampluaaga ja erinevate maailmavaadete ja taustadega. Ma ei õpi ainult siis, kui õppejõud räägib, vaid ka vahetus kontaktis teistega.

On ka palju õppekavaväliseid harivaid üritusi. Töönädala jooksul toimub praktiliselt iga päev mingi loeng või presentatsioon CBSi äripartnerite poolt või vabatahtlike organisatsioonide korraldatud üritus. Näiteks eelmine nädal käisin maailma arengu pärast murettundva organisatsiooni Develop üritusel, kus sellega otseselt seotud inimene rääkis taaskasutatava energia kasvavast huvist Hiinas. Esmaspäeval oli siin JP Morgan, täna Bain&Company. Eile oli ettevõtluskonkursi üritus. Kuna mul on teisipäeva õhtuti saalihokitrenn, siis ei olnud sel päeval midagi :)

Ja raamatukogu on samuti tasemel, jällegi Taani parim ja Skandinaavia üks parimaid majandusraamatukogusid, väga heade arvutiklasside ja vaiksete lugemisruumidega.
Loe edasi...

Test

I love Google!
Post Before “read more”

And here is the rest of it
Loe edasi...

Wednesday 17 September 2008

My Wheels


Sain endale ka lõpuks rattad alla. Väga vinge pill on mul iseenesest. Selline maksab siin 2100 EEK. Ja kasutatult. Ning see oli väga hea tehing Kopenhaageni kohta. Ma tegin rattapoes vaese inimese näo pähe ja mind viidi tagahoovi, kus seisid mõned kasutatud rattad. Mul lasti isegi proovisõit teha. Taavo võiks nüüd tulla ja mul seda veidi putitada aidata. Võib-olla väikesed spoilerid, ja leegid külgedele, et kiiremini sõidaks.

Ma käisin üks päev ka politseioksjonil, kus ametnikud parseldasid maha hunnikute viisi rattaid. Neid oli vist 100 ringis. Kaduma jäänud, konfiskeeritud ja mahajäetud rattad. Oli paremaid ja oli kehvemaid. Paremad läksid ära 2500 krooniga, pluss käibemaks 24%. Ja kehvemad (ilma piduriteta, roostes, lõhkise kummiga ning lukus) 1200.- + km. Minu pakkumised pakuti kõik üle.

Nüüd pean õppima Kopenhaageni liikluses sõitma. Siin ollakse juba üsna kogenud selles, nii et tihti minnakse ka üle piiride. Näiteks on varajase punase ja varajase rohelise efektid. Esimene töötab põhimõttel "jõuan küll" ja teine põhimõttel "niikuinii läheb kohe roheliseks". Ja valgusfooride ajastussüsteemid ka ohutusele kaasa ei aita, kuna enamasti läheb roheliseks täpselt siis, kui teisel on punaseks läinud, ilma mingisuguse vaheta. See tuletas mulle meelde anekdooti rekkajuhist ja Žiksijuhist. Pärast kokkupõrget tunnistusi andes küsiti, et miks nad teisele teed ei andnud. Žiguli juht ütles, et "Ma mõtlesin, et jõuan veel üle." Rekkajuht oli aga mõelnud "ei jõua sa midagi." Üritan liigeldes vältida Žiguli juhi mõttelaadi, kuniks mu jalgrattal NCAPi 5 tärni ei ole.
Loe edasi...

Tuesday 16 September 2008

Yeah, I Guess Some People Call It Fun

Uus kopenhaagenlaste ajaviide on vist üksteise pihta tulistamine. Viimase kuu jooksul on olnud 17 tulistamist. See on sama palju kui eelmine aasta terves linnas kokku! Probleem on selles, et rahvuslikud grupid (moslemid, mustad) on hakanud pidama territooriumisõdu Hell's Angels mootorratturite klubiga. Tundub nagu tavaline argipäev Bronxis. Aga see on ometi Kopenhaagen, mitte Bronx! Ja muret tekitavad asjaolud, et 1) tulistamised sagenevad iga päev ja 2) need tulevad aina lähemale minu elukohale.

Minu korterikaaslane käis eile pesumajas ja ära tulles kihutas temast mööda üks motoroller, keda ajas taga politseiauto. Rolleri peal oli paar 14-15-aastast huligaani. Pärast tuli väja, et see oli sama roller, mida kasutati päeval toimunud tulistamises. Poisid olid selle arvatavasti kuskilt leidnud. Mina ise kuulsin eile automaadivalanguid. Ja mul on omajagu kogemusi sellega, milline automaadituli kõlada võib. Mõtlesin lihtsalt, et kujutan asju ette juba, kuna kõik see tulistamiste asi on praegu kuum teema. Aga tuli välja, et minu kõrvaltänavas tõesti tulistati eile sel kellaajal, 20 laengut. Ja minust 400 m kaugusel pargis oli eilne kolmas tulistamine.

Kokkuvõttes, ei ma ei arva, et see väga lõbus oleks. Eriti, kui ma pean need epitsentrid täna läbima, et poes käia ja trenni minna.
Loe edasi...

Sunday 14 September 2008

Not All Too Well

http://politiken.dk/newsinenglish/article566476.ece

Tänavu on olnud juba poole rohkem tulistamisi kui eelmisel aastal kokku. Enamasti Norrebros, kus mina elan.
Loe edasi...

Salsa!

Eile oli päris lõbus. Käisin ühel soolaleivapeol. Need olid minu kursakaaslased ja neil on liiga lahe korter koolile naeruväärselt lähedal. 2 minutit kõndida. Alguses, kui vaatasin kaardilt, kui lähedal see on, siis olin kade. Ja kui korterit ennast nägin... Omanikud olid lahedad inimesed. Tutvusin ka programmiga nimega Singstar. See on üks mäng PS3-l. Põhimõtteliselt karaoke. Punkte saab vastavalt sellele, kui täpselt nooti laulad. See oli õhtu nael.

Meeldiv üllatus oli, et meie kooli lähedal on ladina klubi nimega Havana Club. Öö läbi salsa muusika. Omanikud ja paljud külalised on ka Ladina-Ameerikast. Eestis sellist kohta vist ei ole. Meil on üks portugali poiss kursusel. Ta vingus küll, et jama koht ja talle see muusika ei meeldi ja nägu oli pidevalt krimpsus. Samas oli ta esimeste seas tantsupõrandal. Kogu õhtu oli ta nägu krimpsus, aga silmad ja keha rääkisid vastupidist, kui ta suu. Seda oli huvitav vaadata. Aga temperamendi vastu ikka ei saa.

Üllatusin ka selle peale, kui äkitselt sooviti üle kogu klubi (see oli väike klubi, paarkümmend inimest) soovi ühele tüdrukule, Eestist! Mingil põhjusel teeb teise eestlase kohtamine siin meele ikka rõõmsamaks. Olgu see grupp turiste, pelgalt buss eestikeelsete kirjadega, kaastudeng CBSist või tänava peal kuuldud eesti keel. Hiljem tuli välja, et kuigi Eesti kodanik, siis see neiu oli venekeelne ja tema vanemad olid taanlased. Eesti keelt oskas vähe, kuid üritas siiski, kuna ka tema oli üllatunud teist eestlast nähes.

Muide, viimastel päevadel on mul tekkinud imelik kiiks. Kuna ma mõtlen siiski eesti keeles, siis vahepeal, teistega rääkides, tuleb mul mõnikord iseenesest eestikeelsed laused välja. Ja mitte sellepärast, et ma ei oskaks end inglise keeles väljendada, vaid millegi pärast ei kontrolli ma end. Ma ise olen mõelnud, et see on võibolla sellepärast, et ma olen inimestega lähedasemaks saanud ning kuna ma olen harjunud oma sõpradega rääkima loomulikult oma emakeeles. Kui inimestega suhtled vabalt, siis vahel läheb keel liiga vabaks ja sa ei mõtle, mida ütled. Igatahes on see fenomen päris naljakas ja teised jäävad lolli näoga otsa vahtima pärast ("What was that?").

Tüüp, kellega praegu korterit jagan, on Lasse. Siin ta on, omas elemendis:


Loe edasi...

Tuesday 9 September 2008

Good Exercise

Hea trenni all ei mõtle ma seda igapäevast neljandale korrusele ülesrühkimist, kuigi see väsitab ka. Aga käisin esimeses saalihokitrennis üle pika aja. Kokkuvõttes võin öelda, et ma arvasin, et taanlased mängivad paremini. Aga nad ei mänginud üldse halvasti. Ei olnud nagu meil Eestis, kus mõni ei julge palligi puutuda.

Trenn toimus ühes hiiglamasuures kompleksis. Ma arvatavasti ei osanud täpselt tabada piltidel selle mahtu. Seal on 40 siseväljakut spordiks, bowling, piljard, jõusaalid, poksisaalid, ja väljas muidugi jalgpalliväljakud ka. Ja kõik see asub täpselt üle tee majast, kus ma oma toa üles ütlesin, kuna sain selle korteri. Loomulikult ei olnud mul aimugi, kus saalihokimängud toimuma hakkavad, nii et uitasin veidi ringi, enne kui infoletist küsisin. Seekord mingit trenni ei olnud, oli lihtsalt mängimine. Igasugu rahvast oli, oli kogenumaid, oli varem mänginuid, oli ammu mänginuid ja oli ka mõni päris algaja tüdruk ja esimest korda saalihokit näinud tüüp Texasest. Üks saksa tüdruk tuli sinna, arvates, et mängitakse maahokit. Naljakas on see, et tema arvates Saksamaal ei mängita saalihokit. Inge võib-olla vaidleks sellele vastu :) Vähemalt ta polnud sellest mängust kuulnudki. Igatahes harisin teda natuke ja ta sai saalihokiga ka väga hästi hakkama.Mina maahokiga mitte nii väga, nii palju kui proovisin. Ma ehk ei üritanud ka, kuna see tundus liiga naljakas.

Mõnus oli koju jalutada. Linnaosa, kus ma elan, on öösel üsna välja surnud. Mis on hea, kuna see on selline linnaosa, kus muidu võib väga palju kahtlasi inimesi kohata. Kopenhaagenis on umbes üks tulistamine kuus, enamasti on see Norrebros. Viimasel ajal on tulistamised tihenenud, kuid need toimuvad ainult gängide vahel. Hell's Angels valitseb siin suuremalt jaolt, kuid viimasel ajal on mustade ja muslemite gängid hakanud vastu võitlema. Siin on tõeline rahvaste segasumm. Tänaval võib näha väga mustadest väga valgete ja kollasteni välja, hindud, pakistanlased, aafriklased, poolakad ja mustlased. Eile käisin juuksuris ja mul lõikas juukseid üks kena iraanlanna. Aga mul pole kunagi mingeid probleeme olnud. Nad on kõik ära taanistunud.

PS. Hindasin valesti Nexuse neljapäevasel peol käinud rahvahulka. Seal oli kokku 1600 inimest, pluss 1000 veel väljas. Ja ainult CBSi tudengid saavad sisse. Siin koolis käib küll 11000 tudengit, aga 2500 on ühe peo kohta päris okei tulemus.

Loe edasi...

Monday 8 September 2008

Besides Just Drinking Beer

Minu lugejatele, kes arvavad, et ma räägin õllest liiga palju, võin öelda, et minu elu ei keerle üldsegi selle ümber. Mis ma tegin nädalavahetusel:
Reede õhtul oli meil vaikne õhtusöök, mina, mu korterikaaslane ja tema tüdruksõber. Ahjukana ja kena vein, telekas näitas iidseid X-failide osasid. Duchovny oli siis ikka väääga palju noorem. Aga seltskond oli ka hea.
Sellest nädalavahetusest neli tundi kulutasin lõunasöögi peale. Leidsin lähedalt Hiina toidu restorani, kus on nädalavahetuseti lõunabuffet 120 EEKiga. Ja väga hea valik toitu. Nii et kaks tundi läks ära nii laupäeval kui pühapäeval maitsva toidu peale. Seal oli ka Mongoolia buffet. See nägi siis nii välja, et võtsid toorest liha, juurvilju ja kastet peale ning andsid luugist sisse. See tehti sulle kohapeal valmis. Ja maitses veel paremini kui Hiina toit.
Ülejäänu aja nädalavahetusest lugesin, tegin tööd ja leidsin endale korteri. Ahjaa, võib öelda, et leidsin endale lõpuks päris oma elamiskoha. Tegelikult leidsin isegi kaks. Kahju oli esimesele ära öelda, aga kui korterit näete, siis saate aru, miks ma seda tegin. Minu tulevane elukoht on üleval siin.
Seal saidil on ta märgitud kui müügil olev, kuna ta ongi müügis. Omanik üürib ta lihtsalt välja, kuni saab selle maha müüdud. Mina loodan, et kinnisvara liigub siin aeglaselt, mis on tõsi. Üüripinnad lähevad paari tunniga, müüa on aga tunduvalt raskem. Olukorda võib võrrelda Eesti kinnisvaraturuga.
Igatahes, 71m2 möbleeritud pinda imelises ümbruskonnas koolist 15 min jalutuskäigu kaugusel. Rõdu, siseõu, valgus, hurmavus. Aga loomulikult ma ei saa seda endale ettevõtja palgast üksi lubada. Sellepärast hakkan seda jagama ühe Rootsi tüdrukuga, kes seni on käinud kooli rongiga Lundist, mis asub väljaspool Malmöt, Rootsis.

Lepingu allkirjastan täna, sisse kolin 5. oktoobril.
Loe edasi...

Sunday 7 September 2008

A Quick Update On The Beer Situation

Teen väikese lühiteadaande õlu teemal. Olen leidnud väljapääsu Taani hindadest. Pääsetee nimeks on Netto. Ja Nettos on müügil õlu lausa 4 krooniga. See on küll 2,7%, aga normaalset õlut saab juba 6 krooniga! Uskumatu! Ja see ei maitse üldse halvasti!
Loe edasi...

Friday 5 September 2008

What Is In The Air In Copenhagen

Taanis on nii soe. Ma ei taha sellega kellegi tuju halvemaks teha, kuna tean, et Eestis hakkab veidi külmemaks minema. Aga tõesti on soe. Eile käisin väljas ainult õhukeste linaste pükste ja T-särgiga. Olin väljas kella kuuest kella kaheteistkümneni õhtul. Päeval oli isegi T-särk liiast. Aga kadestama taanlasi ei pea, kuna terve augusti oli neil sama halb ilm kui meil või halvemgi. Nüüd saavad nad paar päeva suve veel, enne kui talv teretama tuleb.

Eile käisin kurikuulsal Nexuse peol. Või vähemalt üritasin. Nexus on meie kooli kohvik/baar, kus iga neljapäev toimub pidu CBSi tudengitele. Kuna kuulsin selle kohta ainult head, siis mõtlesin, et astun pärast ühe korteri vaatamist korra läbi. Probleem oli selles, et kuigi lisaks kohvikule oli avatud ka kooli üks sammassaal, siis see ala ei mahutanud ära kõiki neid ligi 1500 tudengit, kes sisse tahtsid saada. Ja kell 7 sinna jõuda oli liiga hilja. Järjekord oli oma 100 m pikk. Andsin alla ja istusime kursakaaslastega väljas ja mõtlesime, et ega me tegelikult ei tahtnudki sinna sisse saada. Liiga kitsas, istuda kuskil polnud ja vaid neli tualetti 500 inimese kohta. Aga väljas oli soe, sõbralik ja mõnus. Kohtusin ka mind abistanud eestlanna Kadriga, kes siin juba 3 aastat on elanud. Ta oli väga kena ja saime veidi räägitud elust ja asjadest. Mina tutvustasin teda meie kursusele ja tema tutvustas mind oma sõpradele - 7 rootsi ja norra neiule. Mis oli tore. Pärast tuli välja, et neli neist rootslannadest elab minust 100 m kaugusel, kohe nurga taga. See oli veidi imelik, sest ma arvasin, et Kopenhaagen ei ole väike linn, kus kõik elavad üksteise kõrval. Koju kõndides kohtusin oma kodu lähedal veel ühe oma kursavennaga. Kõik see tekitas tunde, et 1,3 miljoni elanikuga linn ei ole piisavalt suur 129 IBS tudengi jaoks. Tekkis Tartu tunne juba.

PS. Üks kord jõusaalis maksab siin kõige odavamas kohas 155 EEK. Ma vist hakkan trenni tegema kodus. Tõstan telekat või midagi.
Loe edasi...

Wednesday 3 September 2008

Home, Sweet Home

Minu tuba. Kõik ei mahtunud ära pildile, aga kõige tähtsamad asjad ikka: rahakott, vöö, sülearvuti ja korterikuulutused. Telekas kogub tolmu.
Köök
Vaade koridori. Hobitoas on lauajalgpall, telekas ja playstation. Tuba seisab üsna puutumatuna järelikult.
Õu, puuriga ja puha. Vanemad lasevad oma lapsed siia õue ja seal nad terve päeva on. Keegi väravast sisse ei saa tulla, kuna see on lukus ja lapsed väravast välja minna ka ei saa, kuna neil pole võtit. Aga lapsele hea elu. Mängi, palju tahad.

Loe edasi...

Pimp My Bike

Ehk olete kuulnud, et Taanis sõidetakse enamasti jalgratastega. Tõesti on palju neid ja jalgrattaparklad on suuremad kui autode omad. Kõik sõidavad. Töölised, tudengid, emad lastega, ärimehed ülikondades, kleidiga neiud teel klubisse. Kuna jalgratas on tähtis liiklusvahend, siis mõnel tekib tahtmine seda ka veidi tuunida. Kõrvaloleval pildil on üks näide sellest, kuidas jalgratta omanikule jäi vist rattakellast väheseks. Külge on monteeritud nii pasun, trumm kui taldrikud.

Rääkides autodes, siis siin näeb ainult väikeautosid, Suzukisid ja Golfe, ainukesed korralikud autod on taksodel - Mersud. Jalgrattad on ikka au sees.
Loe edasi...

Monday 1 September 2008

House-Hunting In CPH Is A Lot Of Fun

Niisiis otsin ikka veel korterit. Ühest kohast juba rääkisin. Teine koht, mida käisin vaatamas, oli väike korter, ühe toaga keldris, mis oli väga armas ja vaikses kohas ka. Aga armsus ei ole just kõige tähtsam praegu ja ma ei kavatse kauemaks pidama jääda ja koera võtta.

Aga enamus kuulutusi on juba vananenud. Mul on 5 päeva vana kuulutusteleht, mille täna sain, nii et proovisin helistada. Üks ütles mulle näkku: "No, that was last week's paper. You're too slow!". Kena! Eks ta siin nii kipu olemagi, et paari päevaga lähevad paremad kohad ära.

Täna oli päris huvitav elamus. Pidin ühte tuba vaatama minema, kuid ei suutnud kuidagi aadressi üles leida. Imelik oli see, et mõlemal pool tänavat olid paaritud numbrid. Pärast tuli välja, et olin eksinud - maja number oli 22, mitte 19. See oli ehitatud 1968 ja 68 oli lihtsalt ära kukkunud. Aga kuna mul polnud aega, küsisin ühelt inimeselt, et kas ehk tema teab, kus maja nr 16 asub. Ta ei teadnud täpselt, kuid oli piisavalt kena, et jalutas koos minuga. Ajasime veidi juttu ja lõpuks pakkus ta mulle oma korterit üürile, kuna tal oli plaanis oktoobris kuhugi pikemaks ajaks ära sõita. Ma ei tea, kuidas ma varem selle peale ei tulnud, et tänava peal küsida inimestelt, ega neil ei ole plaanis ära sõita :) Nii et see oli päris kena. Ja siis helistasin tüübile, kellega pidin kokku saama, aga kuna olin selleks ajaks juba pool tundi hilinenud, siis jäin kohast ilma. Kuid ütles, et ma homme helistaks, siis annab ühe sõbra numbri, kellel on korterid ja toad välja üürida. Veel parem. Käisin ühte kohta vaatamas ja sain mitu kohta juurde. Nii et jah, öömaja leidmine Kopenhaagenis on päris lõbus.
Loe edasi...