The Best among Swedes

See oli vist nädal tagasi, kui käisin Riigi Kunstimuuseumis kontserdil. Peaesineja oli Josè Gonzàlez Rootsist. See oli väga populaarne kontsert, kuna 1) see toimus kunstimuuseumis, 2) see oli Josè Gonzàlez ja 3) see oli tasuta. Seetõttu üritasime varakult kohal olla. Jõudsimegi 10 minutit enne ürituse algust kohale. Uksed olid lukus, mistõttu oli sissekäigutrepil oma 1000 inimest. Ootamine ei olnud väga tüütu, kuna ootajatele organiseeriti väike meelelahutus, mis kujutas endast lendavat teerulli. See tähendas siis, et teerull sõitis ringiratast ja teisele poole keskmist sammast oli kinnitatud vasturaskused. Mingi aja pärast, kui kiirus oli piisav, tõusis teerull õhku. Seda on veidi raske ette kujutada, mistõttu lisasin paremale pildi. Huvitav kunst, mida siin tehakse.

Millegipärast lasti enne Josè lavaletulekut muusikat, mida saab vist nautida ainult siis, kui oled fänn või väike tablett keele all. Psühhedeeliline elektroonika ütleks selle kohta, või midagi sellist. Igatahes ajas see kontserdisaalist välja. Käisime käimasolevaid kunstinäitusi vaatamas. Selle nimi on Reality Check ja mõte on siis inimesi maa peale tagasi tuua. Mõned asjad olid päris realistlikud, enamik asju vajas rohkem keskendumist, et selles kunstis mõtet leida. Eks ole suurem osa ideid juba teostatud, mistõttu kunstnikud teevad üha mõistetatumaid taieseid. Pealkirjad ei aidanud ka eriti. Näiteks oli ühtede oranžide kardinate kõrval tekst "Curtains made from the bras of Carol's mother" või midagi sellist. Ja tegemist oli kõige tavalisemate polüesterkardinatega.

Josè tulek oli täielik teemavahetus võrreldes eelnevaga. Nüüd tuli lavale habemega latiino-rootslane, kitarr kaelas ja laulis südantlõhestavaid kitarrimeloodiaid. Mulle meeldis eriti tema Teardropi kaver, aga Heartbeats on ka tuntud ja hea lugu. Võite lisaks uurida tema veebisaiti. Sealt leiab muusikale saateks ka tema videosid.
Loe edasi...

The Best among Danes

Käisin eile klubis ja mängis Taani parim DJ - Trentemøller. Kusjuures tema oligi põhjus, miks üldse kodust välja läksin. Tahtsin teda kuulama minna juba kultuuriöö ajal, kuid siis oli uks 15 minutit pärast algust suletud inimeste hulga tõttu ning tookord jäi ära. Kuulsin tema kohta ühtteist head ning ka myspace'is olev muusikasampler ei olnud paha. Tema puldisoleku aeg oli meeldiv vaheldus tavapärasele klubimürale (mõtlen monotoonset ümps-ümps-ümpsi). Ta võttis klubilood ja andis neile isegi meloodia ja muid huvitavaid nüansse. Nii et DJ kohta kindlasti üks minu kõigi aegade lemmikuid.

Kuulsin täna hommikul hommikust linnulaulu. Paistab, et kevad on jälle tulnud. Väljas on üsna soe ka. See on mõneti ka loogiline, kui nüüd mõelda. Sügis tuli siin oktoobris, jõulud olid 7. novembril ja seega on aeg kevadeks küps.

Tagasitulles sattusin veel ühe huvitava fenomeni peale. Nägin, et üks auto seisis täpselt ristmiku keskel. Arvasin, et on korraks peatunud, kuid tuled olid maas ja mootor seisis. Uurisin ja autos ei olnud kedagi. Paistab, et ta oli lihtsalt maha jäetud keset ristmikku, isegi uksed olid lahti jäetud. Läheduses ei olnud kedagi. Üldse oli kõik ümberringi vaikne ja üksildane. Tekkis veidi õudne tunne, nagu oleks see stseen post-apokalüptilisest filmist, kus kogu inimkond on jäljetult kadunud. Mind valdas kõhedus.
Loe edasi...

Non-Danes from Copenhagen Take Sweden by Storm

Pealkiri kõlab uudisena, aga uudis see siiski ei ole. Nimelt sai sõpradega vahepeal Rootsis käidud. Kuna Rootsi-Taani koostöö sujub hästi, siis on siin võimalik endale soetada üsna soodne kahepäevapilet piiramatus koguses rongisõidule Öresundi piirkonnas, mis hõlmab Taani Kopenhaageni ümbrust kuni üles Helsingørini ja Rootsis Malmöst Helsingborini. Rannikualad, ühesõnaga.

Niisiis, mina, Jonathan (SWE) ja Manuel (GER) läksime Rootsit avastama. Minule on Edela-Rootsi avastamata maa, Manuel pole üldse Rootsis käinud. Jonathanile oli see kodumaa, kuid Stockholmist pärinevana oli ka tal uudistamist palju. Kõigepealt võtsime käsile Taani osa. Sõitsime rongiga põhja Helsingöri, mis on väike vana sadamalinn. Põhivaatamisväärsus on Taani paremuselt teine loss, millele tegime ringi peale. Holger Danske magab seal. Muidu oli Helsingøri väga armas linn, vanade väikeste majadega, kuid ta on väga väike ja unine. Siiski, linnas asuv "Taani vanim pagar" oli arvatavasti ka Taani parim pagar. Mina ei imestanud, et ta ikka töötab.

Pileti hinna (159 DKK) sees oli lisaks rongisõidule ka praam üle väina Helsingborgi. Helsingborg on suurem linn, aga see, mis vaatamist väärt oli, sai ka kahe tunniga ära vaadatud. Kuna see oli meil ühepäevareis, siis ehk kiirustasime ka veidi. Aga käisime ära Rootsi oma burgeriketis - MAX Burgers. See oli veidi parem kui McDonald's, kuna toit nägi välja, nagu oleks ta päris. Ja maitse ei olnud ka kummi. Iga menüü juures oli CO2 hulk, mida selle eine tegemisel õhku lastakse. Lubadus keti poolt oli, et iga kilo korvatakse. Ühe MAX eine tegemisel emiteeritakse näiteks 5+ kg CO2.

Helsingborgi suurim vaatamisväärsus on Kjärnan, mis on oma 100 m kõrge tornlinnus. Lihtsalt üks suur ristkülik keset mäge, mida kasutati omal ajal üle lahe Helsingøri poole piilumiseks, et kas taanlased midagi kavalat ei plaani. Ja kui plaanisid, siis oli tornlinnuses hea peitu pugeda ning vibude ja ambudega tuld anda. Kuigi väga palju laskeavasid seal küll ei olnud. Üldse tundus kogu torn väga üksluine. Vaade aga oli hea ülevalt.

Lund, mis oli meie järgmine peatuspunkt, sai üsna põgusalt üle vaadatud, kuna ega seal peale üsna suure ülikooli midagi muud ei ole. Peatusime seal tegelikult vaid selleks, et Jonathani sõnul olid seal ühes pagaritöökojas ühed hõrgutised, mida kindlasti pidi proovima. Nende "neegripallide" konfeterii oli aga kahjuks oma uksed sulgenud.

Malmö, mis on üks Rootsi suuremaid linnu, sai ka ära kaetud. Rootsi kõige kõrgem ehitis, Pöörlev Torso, asub Malmös ja muidugi pidime ka ise selle ime tunnistajaks olema. Oli küll peadpööritavalt kõrge Skandinaaviamaade kohta, kuid asus täielikus üksinduses Malmö äärelinnas poolsaare peal. Eks vaade üle lahe Kopenhaagenile tegi korterid seal seetõttu veel hinnalisemaks, kuna ei olnud teist nii kõrget ehitist seda segamas. Küll aga oli Torso läheduses küllap vist rikaste linnaosa, sest seal paiknesid küllaltki eripärase arhitektuuriga ja väga korrashoitud ümbrusega majad. Üldmulje majadest meenutas üksteise otsa visatud kaste. Poolsaare peal oli aga kai "to die for". Kui tuul välja arvata, siis on see arvatavasti üks parimaid kohti kogu Rootsis, kus elada. Stiilsed majad, mõnus ümbruskond, kai, rand, jahisadam, päike, meri, vaade merele vastu päikeseloojangut. Kuid sellegipoolest, sall ja tuulejope kuluvad ära siin elades. Lugesin, et Zlatan Ibrahimovic ostis endale Malmösse 49 miljoni SEKi eest maja. Ma ei imesta, kui see siinkandis on.

Kuna piletid kehtisid kaks päeva, siis võtsin Jonathani käest pileti ja käisime sama ringi järgmine päev mu isaga, ainult teises suunas. Käidud radu uuesti käies märkad imelisi asju, mis esimese korraga tähelepanuta jäid. Ma ei ütleks, et sama reisi tehes kuidagiviisi kordamise tunne tekkis. Pigem jälgisin, mis minu jaoks varem peitu jäi ja uurisin asju, mis varem uurimata jäid. Käisime isaga Helsingborgi kirikus. Seal oli parajasti kontsert käimas. Mängiti Arvo Pärti sümfooniaid.

Huvilised leiavad kõik pildid siit.
Loe edasi...

Winter Wonderland

Siin tuli lumi maha. Ja kui juba sadama hakkas, siis sadas korralikult. Ma kuulsin, et ka Eestis on praegu lood niiviisi, et ei tea, kuhu kogu see lumi panna. Siin nii hull ei ole, lihtsalt reedel oli väga tihe lumesadu. Ja kuidas ma seda nautisin. Sügisel hirmutati mind juttudega, et talved Taanis on tuule ja vihma segune õudusunenägu. Tol ajal see ka nii oli, aga loodan, et need õrnad miinuskraadid jäävad ja maa jääb valgeks. Või vähemalt autode katused. Tänavate valgestamiseks tuleb veidi rohkem pingutada.

Lumega on aga see mure, et mida rohkem seda on, seda kasutumaks muutub mu jalgratas. Praegu leiab veel käidud radasid, kus ratas leiab asfalti, kuid päev pärast lumetormi oli minu ümbruskonnas üsna ohtlik sõita. Minu maanteeslickidega ei ole haarduvus jää peal just kõige parem. Veel üks ekstreem on sõita lumesajus. Kõndida paksude lumeräitsakate all on küll väga ilus ja romantiline ja muud ilusad sõnad, kuid rattaga sõita ma ei soovitaks. Kui sõidu eesmärgiks pole valge esikülg, lund täis silmad ja mäng eluga. Lumesajus sõitmine tekitab efekti, nagu oleks väljas tugev lumetorm, kuna piisavalt kiiresti sõites sõidad nagu läbi lumemüüri. Silmadesse tungiv lumi on piisavalt ärritav, et enda ette väga ei näe, rääkimata autode jälgimisest mõlemale poole kõrvale. Valisin kojusõiduks aga kõige tühjemad ja laiemad tänavad, mis sain ja kõik sujus. Soovitan aga jalutamist rattasõidule.

Eestis rattaga sõitjaid sellise lumega kindlasti ei näe. Pigem vaadatakse neile viltu. Siin aga teised olud ja teised kombed. Edu teile lumetormiga! Loodan, et minu tuleku ajaks on asi lahenenud ja lennukitel lastakse 15. detsembril maanduda.
Loe edasi...

The Inside Job

Kaks posti tagasi kirjutasin Taani efektiivsusest ja sellest, et Taani Pank ei saa kuidagi mu pangakaardiga hakkama. Sain eile oma pangakaardi lõpuks kätte (20. päeval pärast taotlemist). See aga ei tähenda, et ma seda kasutama saan hakata. Kaardiga oli kaasas kiri "Kolme päeva pärast saadetakse Teile PIN-kood". Nii et kaart on mul olemas, kuid ainult ilustuseks laua peal.

Mõtlesin asja kätte võtta. Kandideerin sama panga "Internal Consultancy" osakonda töökohale. Osakonna põhimõte on protsesside optimeerimine, et panga klientidele pakkuda võimalikult kiiret ja kvaliteetset teenust. Täpselt nagu rusikas silmaauku. Kui kõik hästi läheb, siis kuue kuu pärast ei pea enam keegi minu piinasid üle elama. Pöial pihku!
Loe edasi...

The Western View on Matters in Estonia

Tahaksin tuua sisse väikese kõrvalepõike Eesti asjadesse
http://www.economist.com/daily/news/displaystory.cfm?story_id=12581719&fsrc=nwl

Lääne ajakirjaniku vaade asjadele Eestis. Ambitsioonikas eesmärk, aga ta räägib ka kõigest. See võtab natuke võlu ära artikli üldmuljest. Mis on selle eesmärk? Küllap informeerida, mis Eestis toimub.

Kommentaarid artiklile on, nagu üks kommentaatoritest mainis, "täpsed koopiad kommentaaridest, mis olid Economisti Taiwani-artikli all Taiwani-Hiina suhetest."

Kuna ka mul on hetkel läänelik vaade asjadele, siis kommentaarid on teretulnud. Kas asjad on nii hullud või hullemad? Mis on praegu Eesti inimeste keelel ja meelel? Kas Gruusia asi on juba vana uudis ja nüüd ollakse Shaakashvili suhtes kriitilisemad? Kas Venemaa ähvardab Eestit sõjaga või on asjad lihtsalt samaviisi, nagu alati? Kuidas on Venemaa käitumine mõjutatud sellest, et praegune hinnalangus maailma maavarade turul tähendab praktiliselt Venemaa ekspordi, ja sellega sissetuleku, langust 50%? Kuidas ta saakski praegu midagi teha, kui vene rubla on kokkuvarisemise äärel?
Loe edasi...

The Proud Owner of... an Internet Connection

Pärast nädalat aega telefonikõnesid ja paari nädala pikkust ooteaega, sain endale lõpuks interneti koju. Milline rõõm nii lihtsast asjast! Alguses küsisin siinselt suurimalt kompaniilt, TDC'lt ühenduse kohta, mille peale nemad ütlesid, et saab küll, aga 950 DKK eest panevad mulle telefoniliini sisse. Kuna korteri omanikul oli siin just internet sees, enne kui ta välja kolis, ja seinas on telefonipistik, millel peal kiri 'TDC', siis sellega ma rahul ei olnud. Omanik helistas ka, rääkis nendega inimese moodi Taani keeles, aga nad ei jätnud jonni. Siis proovisin paari meiliga kätte saada paari teist odavamat pakkujat. Ei õnnestunud. Kirjad saadi kätte, aga ei vastatud. Siis helistasin Cybercity'sse ja 2-4 nädalasest ooteperioodist tuli mul õnneks oodata vaid minimaalsed 2 nädalat. Aga aega võttis küll. Ja 950 DKK vähemalt säästsin.

Teine probleem on mul pangakontoga. Kui Eestis saab pangakonto kätte poole tunniga ja samas kohapeal ka internetipanga paroolikaardi, mõne päeva pärast ka pangakaardi, siis siin võtab see protsess aega nädalaid. Jah, nädalaid! Kõigepealt peab sul kindlasti olema Taani isikukood, mis on põhjus, miks ma Taani pangakontot varem ei teinud (nimelt pidin registreerimist 5 nädalat ootama). Siis tuleb panka minna ja öelda, et tahad pangakonto avada. Sinu andmed pandakse kirja ja pangakonto andmed saadetakse postiga. Aga pärast viiepäevast ootamist sain ma alles lepingu, mille pidin allkirjastama ja tagasi saatma. Nüüd ootan juba kaheteistkümnendat päeva oma pangakaarti ja netiparoole, et ma saaks lõpuks oma üüri üle kanda.

Eks 3%-se töötuse määraga ole riigil raske...
Loe edasi...

J-Dag: The United Nations

Tuborgi jõuluõlle brändivärv on sinine, umbes nagu sinine talveöö. Tuleb välja, et J-Dag, ehk jõuluõlle tuleku päev ei ole midagi muud kui sinised jõulud. Mitte segi ajada nääridega, J-Dag on rohkem kommerts. Asi nägi siis välja nii, et sõitsid Tuborgi rekkad baarist baari ja kui tagumine luuk avanes, voolas kastist oma kümmekond sinistes kuubedes päkapikku välja, kes jagasid tasuta jõuluõlu ja muud pudipadi, et oleks kindel, et Tuborgi nimi oleks sel õhtul iga pidulise suus. Tants ja trall hommikuni, enamasti jõuluviiside ja õllelaulude saatel. Ja kogu see aeg mõtlesin, et "tore küll, aga on 7. november, inimesed". See on vara, aga kui nüüd teise kandi pealt mõelda, siis õllekultuur on suur osa taanlusest ja Tuborgi jõuluõlle väljatulek on ehtne näide sellest kultuurist. See ei ole midagi muud, kui hea peokontseptsioon, mis ühendab kõik taanlased ühe sinise mütsi alla. Ja minu jaoks ei olnud tähtis mitte kogu tarbimiskultuur, mis selles sündmuses peitus, vaid see ühendustunne läbi ühe rahvussündmuse. Unustatakse mured ja nauditakse üksteise seltskonda läbi mingi väljenduse. Ja eks see olegi kõigi pühade mõte.

Jõuluõlle ei ole mitte porter, nagu meil tavaline on, vaid lihtsalt veidi-veidi vürtsitatud pilsner. Ei midagi erilist õlles otseselt.
Loe edasi...

J-Dag

Jõulud tulevad üha lähemale, tunnen. Tunnen ennast rumalana, et sellest novembri alguses räägin, aga mis teha - Jõulud on õhus. Reklaamid, mida kilode kaupa tuleb, sisaldavad üha rohkem ja rohkem dekoratsioonide ja jõulukinkide kuulutusi. Raske on kõike seda sära mitte märgata. Ka ilmad muutuvad järjest külmemaks ja märjemaks - veel üks Taani jõulu eripära. Mu vana korterikaaslane läheb täna ühele soodusmüügile, et jõulukingid varakult ära osta. Ütles, et see aasta tegutseb ta varakult, kuna ta vihkab jõuluostusaginat. Saan tast aru.

Täna on Tuborgi jõuluõlle avamine. See on traditsioon ja ehk sama suur üritus nagu jõulud ise. See tähendab, et kõik tulevad tänavate peale ja baaridesse ning kell 21.00 sõidavad autod kohale, et baarid ja tänavad õllega täita. 21-22 peaks õlu isegi tasuta olema. Siis pole ime, et kõigil hea meel on "J-Dag" üle. Kaen selle suursündmuse ka ise üle. Vaatame, millest kogu see melu...
Loe edasi...

Minu uus veebisait: http://www.e-sko.com.

Sko on siis taani keeles 'jalats' ja ma oskan ainult arvata, et 'e' seal ees tähistab elektroonilist. Saapad Simsidele! (Mitte segi ajada Siimudega, kes asetsevad pärismaailmas ja räägivad päriskeelt.)
Loe edasi...