Saturday 28 February 2009

Here's the Plan!

Mõtlesin, et ei lähe paljuks, kui oma plaanid siia üles kirjutan, et teil midagi kaotsi ei läheks. Tegelikult imestan, et rohkem inimesi seda ei tee. Palju asju on palju selgemad trükis, eriti, kui ma kasutan uusi nimesid ja lühendeid.

Esimese asjana, sügisel võtan Kopenhaagenist paariks kuuks puhkust ja sõidan Viini. Wirtschaftsuniversität Wien on nii lahke, et pakub mulle võimalust teha sügissemester nende ülikoolis. See saab olema inglisekeelne, väikese saksa vürtsiga. Mind viib Austriasse aga programm nimega CEMS. Lühidalt öeldes, see on topeltmagistriprogramm, mille eesmärk on koolitada tõeliselt rahvusvahelisi juhte. Kriteeriumiteks on kaks võõrkeelt, üks välissemester ühes CEMSi liikmeskoolis, kohustuslik praktika ja kamaluga õppeainepunkte juurde. Selle asemel, et keskenduda järgmine kevad magistritööle, võtan ma kõrvale veel 20 AP-d (30 ECTS) aineid. Magistritöö on CBSis samuti 20 AP-d.

Viin peaks aga tore olema. See ei mahtunud küll minu viie valitu hulka, kui avaldust tegin, kuid nüüd hakkan sellega üha enam ja enam lähemalt tutvudes harjuma ja see võinuks sama hästi minu kuues valik olla. Olen Viinis september kuni jaanuar.

27. märts - 13. aprill sõidan Hiina. Teel jäävad Peking ja Shanghai. Nädal mõlemas linnas. Reisi eesmärk on "õppeline". Põhieesmärgiks on külastada Hiinas asuvaid ettevõtteid ja nende tootmisasutusi, rääkida juhtidega juttu ja saada aimu nö kuidas asjad tegelikult käivad. Kõrvaleesmärgiks on kõrvalt kogeda nii palju kultuuri kui vähegi võimalik - kaasa arvatud tavapärased turistirännakud Suurel Müüril ja paleedes. Ootan seda reisi, kuna see on tegelikult mul esimene kord minna väljapoole Euroopat. Ei ole mul ju varem olnud eriti palju võimalusi reisida. Pealegi maksab selline reis kopsaka summa...

Hetkel uurin võimalusi teha suvel praktika kuskil Euroopa firmas, nii et võib juhtuda, et Eestis veedetud aeg jääb lühikeseks. Kuid plaanin Eestisse tulla pärast eksameid 25. mail.
Loe edasi...

Posting Pattern

Kui teha vaatlus minu postituste sageduse kohta, siis need ilmuvad kaks korda kuus. Ja kui, siis tavaliselt nädalas mitu. Seejärel on paar nädalat vahet. Seda võib seletada väga lihtsalt ajaressursiga. Kirjutan, kui mul aega tekib. Lisaks sellele, kui mul tekib vaba aega, siis tekivad ka kõige huvitavamad mõtted. Tänan aga kõiki kannatlikke lugejaid!
Loe edasi...

Friday 27 February 2009

Siim the Cosmetic CEO

Pealkiri köidab? Seletan allpool, et asi pole üldse nii hull, kui võib paista. Kosmeetikat ma ei müü ja päris firmade etteotsa CEO-ks ka veel kuskile ei pürgi.

Eelmine postitus võis tekitada mulje, nagu "Siimu mõtted on jälle alkoholi juures". Taanlastele südamelähedastest asjadest ma räägin, kuid joomise peale on mul viimasel ajal olnud vähe aega mõelda. Põhiliselt olen olnud kinni loenguteks ettevalmistamise, töö, seminaride ja viimaks ühe toreda asjaga, mille nimi L'Oreal EStrat.

EStrat on L'Oreali poolt iga aasta korraldatav mäng ärisimulatsiooni baasil. Üle maailma 10 500 kolmeliikmelist meeskonda võtavad üle kosmeetikatooteid tootva äriettevõtte juhtimise eesmärgiga viia firma aktsiahind uutesse kõrgustesse. Osalesime mina ühe itaalia ja leedu sõbraga. Vastu tuli võtta kõiksugu otsuseid toodete väljaarendamisest vastutustundliku ettevõtluse (CSR) programmide käimalükkamiseni välja. Tõesti otsused, mis CEO peaks tegema. Lõpuks ei tundunud see mänguna, kuna võtsime seda väga tõsiselt ja programm ise on väga hästi koostatud, nii et ei olnud raske end juhatuse kingadesse asetada.

Mis siis nüüd? Oleme läbinud 6 vooru. Jõudsime võistluses poolfinaali, mis tähendab seda, et oleme maailma 300 parima võistkonna seas, nendest 93 magistritaseme kategoorias, kus meie osaleme. Me võistleme Põhja-Euroopa ja Venemaa tsoonis, kus oleme hetkel kolmandad. Esimene läheb edasi finaalvooru, mis leiab aset Pariisis. Hetkel on otsused ja äriplaan esitatud ning jääme ootama tulemusi, mis tulevad välja 9. märtsil. Nägime tõesti palju vaeva sellega ja veetsime lugematu arv tunde arvude kokkulöömisest äriplaani värvipaleti valikuni. Nii et hoidke meile pöialt!

Raske on seda kõike seletada, nii et midagi arusaamatuks ei jääks, aga kõik öeldud saaks. Loodan, et andsin põhiinfo edasi. Mängu kohta saab lugeda täpsemalt siit. Päris huvitav on uurida ka Rankingut, et kus me asume ja mis riigi meeskondadega vastastikku seisame. Kuni viimase ringini olid võistlemas ka üks meeskond EBSist.
Loe edasi...

Wednesday 25 February 2009

A National Zip

Ma võin kindlalt väita, et Eesti kõige kuulsam jook on Vana Tallinn. On imestamist väärt, kui paljud 'vanakest' teavad. Mäletan, et mu sõber Mikk rääkis lugu, et kui ta Hong Kongis oma õppejõuga pärast loengut lõunatama läks, siis rääkis too (inglane, muide): "Oo, sa oled Eestist! Olen seal käinud. Vana Tallinn! Väga hea jook!" Mul siinsetest inimestest, need kes Eestis käinud, teavad enamasti ka Vana Tallinnat. Ja olen ka ise neile mekkida andnud. Seni on kõigile meeldinud. Eks ta ole meeldiv ürdine rüübe, mis unejoogiks korgitäie jagu libistamiseks sobib väga hästi.

Taanis on selliseks joogiks akvavit. Ladina keelest otse tõlkides tähendab see 'eluvett'. Siin on üks hea artikkel selle kohta, kuidas see jook taanlaste südamed võitnud on, isegi kui nad kolivad. Samamoodi nagu vanake, on ka sellel väidetavad raviomadused. Ja kuna see on kange ja hästi neelatav, on see saanud paljude meelisjoogiks. Meile pakuti seda jõululõunal ja üks norrakas rääkis mulle, et tema isa tellis seda jooki mitu kasti omale koju põhja poole. Just Aalborg Jubileums Akvavit on väga populaarne oma kvaliteedi poolest. Võtan nüüd tellimusi vastu.
Loe edasi...

Saturday 7 February 2009

Livin' La Vida Loca en Copenhagen


Turismibüroo "Siimu Unistused" esitleb:

Triinu ja Taavo reisikirjeldus

Jõudsime Taani lennujaama. Jumal tänatud, et Taavo enda fotoka kaasa võttis, sest ilma selleta oleks teistele reisist rääkida üsna igavavõitu. Igatahes, jõudsime lennujaama ja kukkusime kohe fotografeerima nagu õiged turistid kunagi. Põnevus!!!

... Ei, tegelikult põnevus alles algas. Esimene huvitav asi oli meile muidugi metroosõit. Seda just Eestis ei kohta. Metroo oli paras hämming, mõlemas metroo otsas oli suur aken, kuid kuskil ei paistnud juhti, see oli automaatne ning ei vajanud ühest linna otsast teise sõiduks inimese abi. Üks põhilisi asju jäigi silma, et transport oli hästi korraldatud ja me ei mõtle seda, et autodele oli loodud imeliselt head tingimused. Alternatiivid olid liiklusvahenditeks isegi palju meeliköitvamad. Lihtne ja väga kiire oli jõuda näiteks metroo, rongi või jalgratastega oma sihtkohta. Taanlased ise eelistasid ilmselt jalgrattaid, kuna neid vedeles otseses mõttes igal pool. Kõige veidram, arvestades meie kohalikke olusid, oli see, et neid ei lukustatud saja lukuga jalgrattahoidjate külge vaid kasutati läbi kodarate lukustamist. Pealegi olid rattateed samamoodi välja arendatud nagu autoteedki, võis leida kaherattalistele mõeldud valgusfooregi. Suuremate tänavate ääres oli lisaks kõnniteele jalgrattateed, kuhu jalakäijal asja polnud. Taavol oli see õnn, et tuhiseda 2,5 h mööda linna, ilma segavate faktoriteta (nimesid nimetamata). Märkimist väärib, et autojuhid suhtusid ratturitesse austusega.

Siinkohal võiks ära märkida, et autodeks on pigem väiksemat sorti masinad kui suured Hummerid. See muidugi tuleneb sellest, et autodel on suuremad maksud. Autokultuur paistab seal üldse vähe teistsugune olevat. Oli tõesti näha paari valjemalt liikuvat autot, mõnda liikluseeskirjade rikkumist, aga nad on kas selles osas väga tagasihoidlikud või on neil tõepoolest sõbralikum liiklus. Firmade autod on varustatud kollaste numbrimärkidega, nende tagumised istmed on eemaldatud ja võib kasutada ainult esimesi ning sõita teatud kellaaegadel. Eestlased, hoidke Taanist eemale! (sõbralik soovitus tööinimestele)

Kopenhaageni tänavad olid puhtad ning porita. Jala oli lust käia. Välja arvatud siis, kui libe on. Paistab, et libedus on igal pool siiski sama ohtlik. ;)

Pikast reisist oleks vaja ka pikalt kirjutada, aga teeks lühikokkuvõtte Taani vaatamisväärsustest. Külastasime üli..üliüli..ülisuuri kunstimuuseume, käisime Experimentaariumis, kus läbisime spioonikoolituse ja uurisime põhjalikumalt oma kehade võimeid: karjusime lõvisse ja vaatasime, kuidas näeb välja Siim-Taavo (fotod räägiksid siin enda eest). Triin sai lõpuks ka vennale sõlmetriki lahendamisega ära teha. Nägime Merineitsi kuju ära, hullasime koos meremonstrumitega 3D-kinos, rändasime veits kosmoses - no et see tavaline turistivärk. Vaatamist ühesõnaga on..

Ja kui Siimust nüüd rääkida, siis on tast päris kahju. Hea, et ta seda endale lubada saab, kuid Taanis on siiski hirmus kallis. Pakk spagette maksab 21.90DKK, mida võite meie rahasse ümber arvutada, korrutades summa umbes 2,11ga. Üldiselt olid hinnad enam-vähem samad Eesti hindadega, aga siis vales rahaühikus. Siimul on elupaigaga siiski üsna vedanud - hea asukoht (möödasõitvaid ronge oli aknast näha, aga kuulda oli ainult siis, kui Taavo tsuh-tsuh-tsuh tegi), üsna hea Taani hinnaga ning eluks vajalik üüris olemas. Vannituba oli varustatud kahe uksega, ühest sai kööki ning teisest koridori. Lausa luksus, sest ühes kohas oli ruumi kokkuhoiu tõttu dušikabiiniks vaid kaks kardinat ülipisikeses WC-s. Uskumatu!

Kokkuvõttes võib öelda, et päris hea reis oli. Imestamist oli küllaga – Taani on suht veider maa, teatud mõttes. Hea, et Siim on juba kohalik ning teadis sealset elu, sest muidu poleks meil olnud pooltki nii palju imestamisväärset ja oleks täitsa peata kanad olnud. Aitäh, Siim!



Loe edasi...

Wednesday 4 February 2009

Traffic Congestion vs Traffic Jams

Mis on vahet hästi läbimõeldud liikluskorralduse ja lihtsalt autode teedele laskmise vahel? Kopenhaagen on selle hea näide.

Teed on väga heas korras ning korralikult märgistatud. Kuigi tänavad on kitsad (peab tegema ruumi jalgratastele) ja pöörete tegemine vajab kõrgendatud tähelepanu (lisaks jalakäijatele on vaja jälgida ka rattureid), siis on lisaks ehitatud ka ühistranspordirajad, et bussid saaksid vabalt liikuda. On näha, et tänavad on läbi mõeldud.

Kindlasti teate arengumaade stiilinäiteid liikluskorraldusest, näiteks Indias. Arengu- ja arenenud maade vahe seisneb kehtivates institutsioonides. Mitte, kui tugevad nad on, vaid kui suurel määral on jälgitavaid institutsioone. Liikluskultuur on samuti institutsioon. Vahe ei seisne siin ainult arengu- arenenud maade vahel, vaid ka arenenud maade siseselt. Taanis on sama palju liiklust tänavatel kui New Yorkis ühe ruutmeetri kohta. Kuid ometi liigub autode kogu (vahel aeglaselt, aga) kindlalt eesmärgi poole. Ummikuid ma pole siin näinud ja taanlastega rääkides olid nad sellega nõus. Nad imestasid ka ise selle märkuse peale, et tõesti on vähe ummikuid, kuigi tänavad on täis. Asi on liikluskultuuris. Kui mujal sõidetakse veel viimase kollasega ristmiku peale, asjatus lootuses, et pääseb veel selle tulega ära, siis siin kaalutakse asja põhjalikult, enne kui midagi mõtlematut teha, nagu teistele ette keeramine. Sellele aitab kaasa see, et kuna kõik teavad, et foorid vahelduvad üsna üheaegselt (sõidu peatset alustamist märkiv kollane süttib kohe, kui risti teel läheb punaseks), ollakse kindel, et liiklusvoog kulgeb sujuvalt ja ei ole aega ristmikul oodata, kuni eesolevad autod ruumi teevad. Ja kui teatud ports autosid saavad ühe tulega ristmiku ületatud, ilma et peaks ootama eelmise tulega risti keeranud autode järel, siis jääb vaid välja arvestada, kui suur see ports peab korraga olema tipptunni ajal, ilma et ummikut tekiks. Ning siis saab tee laiust, ridade arvu ja foori põlemisaega kohandada. Sujuv foorivahetus nõuab aga head liikluskultuuri. Hea liikluskultuuri tekkimiseks oodatakse sujuvamat foorivahetust. Catch-22.

Mulle meeldib ka see, et pealinnas teeauke pole. Ükskord leidsin ühe päris suure, aga see lapiti kohe nädalaga ära ning järele jäi vaid mälestus ja kõigest asfaldilapp kinnitab mulle, et tegemist ei olnud mitte une, vaid kiire reageerimisega.

Lõpuks on vahe autoga sõitmise ja jalgrattanduse vahel see, et autod on topeltmaksustatud, kütus on kallis ja parkimiskohta on raske leida.
Loe edasi...