A Long Week Until China

5 päeva pärast sõidan lennukiga Hiina. See on ausalt öelda mul esimene reis väljaspoole Euroopat. Kummalisel kombel ei oota ma seda pööraselt, nagu teised (lõputul arvul Hiinateemalisi Facebooki staatuseid lugedes). Ehk sellepärast, et kiire nädal on ees. Homme lähen EStrati teemal veidi nõu saama L'Oreali Taani juhtidelt. Nad peaksid meid abistama Pariisi ettekandeks valmistumisel - mida teha, kuidas olla, millele keskenduda. Tegelikult olen nii õnnelik Pariisi mineku pärast, et ma ei hooligi, mis tulemuse saame. Proovime lihtsalt olla võimalikult professionaalsed ja loomingulised. Nüüdseks on võistlus ju mängu asemel töölevõtuintervjuu.

Senikaua, kuni Hiina lend kätte jõuab, pean neljapäeval kandma ette, mida jalatsifirma Ecco võiks teha Aafrikas ja tegelema ka ühe teise kursusetööga, mis mais ära anda on vaja. Päris naljakas lugu sellega. Projekt peaks olema Lääne firmadest, kellel on äri laiendatud arenguriikidesse. Valisime Gruusia, kuna see on hetkel kiiresti muutuv ja tõusev riik. Kuna Gruusia on maailma suurim jõulukuuseseemnete eksportija ja Taani maailma suurim jõulukuuskede eksportija, siis lõpuks kirjutame projekti tööpealkirjaga "Jõulud Gruusiast". Ma ei ole kindel, kas ma just seda ette nägin, kui Taani "rahvusvahelist äri" õppima läksin, aga usun sajaprotsendiliselt, et see saab olema väga huvitav juhtum uurimiseks.

Vahepalaks veel niipalju, et mu sõber Soomest palus öelda, et Tallinnas on Skandinaavia kõrgeimad majad. Vähemalt on see palju kõrgem linn kui Helsinki või Kopenhaagen. Ja Helsinkist on ta modernsem. Mis veel puudu on, on WiFi linnaliinibussidest. Helsinkis on traadita ühendus juba 80 trammil ja 30 bussil, Oulus on kogu linn täielikult WiFiga kaetud. See mulle meeldiks. Siin Kopenhaagenis tasuta ühendust ei leia. Vähemalt lähevad juuksed ennem halliks, kui oma meilid ära kontrollida saab. Ma hea meelega maksan oma koduse ühenduse eestki, kui mul seda oleks. Laupäeval kadus see ära ja tehnik tuleb nüüd sel reedel, kui mina asun lennukile ja lehvitan Põhja lamedatele linnadele nägemist.
Loe edasi...

A Happy Day!

On olnud hea päev. Kell 12 käisin oma eksamitööd ära andmas, millega olin viimased kaks ööpäeva maadelnud. Tegemist oli 48-tunnise eksamiga - meile anti juhtum uurida ja meil oli kaks päeva aega kirjutada 5 lehekülge teemal mis on viga Danske Banki juhtimises. Eelmisel aastal puudutasin siin blogis teemat, mis on viga Danske Banki klienditeeninduses, kuid 5 lk on liiga vähe ruumi, et kõike hõlmata. Nii et piirdusin halduse analüüsiga kõrgemal tasemel. Võtsin enese hindamise kriteeriumiks hinnangu, kas töö on minu arvates piisavalt hea, et see esitada Danske Banki aktsiaomanikele tutvumiseks, või isegi juhatusele. Viimistlesin seda seni, kuni tundsin, et ma tõesti ei tunneks häbitunnet seda analüüsi pakkuda kõrgematele kujudele panga eesotsas. Igatahes kergendus oli suur, kui lõpuks töö sisse andsin. Olid unetud paar ööd, kuid millegipärast ei tunne ennast liiga väsinuna. Osalt võibolla seetõttu, et olen liiga õnnelik.
L'Oreal EStrat mäng, millest rääkisin, kus väidetavalt 15,000 meeskonda võitlesid au nimel oma äriplaani esitleda Pariisis L'Oreali juhatusele, sai nüüd poolfinaalidest mööda. Täna sain teada, et mina ja minu meeskond sõidame aprilli lõpus Pariisi! See tähendab, et kui Hiinast tagasi tulen, hakkan meie presentatsiooni kallal töötama ja 20.-23. aprill olen Pariisis, naudin linnatulesid, Champs-Elysee'd, champagne't ja vestan kõrgel kohal olevate prantslastega juttu meie ärivisiooni teemal. Eksami järgse kergendus juurde lisada, olin nii õnnelik, kui seda kuulsin, et tundsin, et kõnnin pilvedel.

Citius, Altius, Fortius!
Loe edasi...