The Things You Miss

Olen tagasi Kopenhaagenis. Linn on tühjaks jäänud. Metrooga sõidab vähem inimesi, kuid kõige rohkem märkasin, et tänavad on autodest tühjad. Seda nii eile õhtul 7 ajal kui täna hommikul kell 9. Samuti on jalgrattaid vähem näha. Kas inimesed on suvepuhkusel? Tudengid sõitsid suveks koju?

Sellegipoolest, on tore tagasi olla. Kolm asja, mida igatsesin:
1) Lähedaseks saanud inimesed
2) Minna tööle
3) Rattaga kihutada
Kõigest 18 tunniga on nimekiri läbi töötatud ja süda on rahul. Mõelge, kui olete oma tavapärasest keskkonnast eemal, mida igatsete teie? Ning seejärel tundke rõõmu sellest, kui teil need käes on.
Loe edasi...

Wroom-Wroom, With The Little Car That Could, Back From Jutland Safe And Sound, With Memories Abound

See nädalavahetus võtsime lõpuks kätte ja otsustasime näha natuke rohkem Taanit kui seni kogetud. Hetke seisuga olen käinud ringi Sjaellandil, mis on see saar, kus Kopenhaagen asub. Isegi, kui sellele lisada sõit lõunast põhja, kui Rostocki praami pealt tulin (mäletate 'nähtamatuid' tuulikuid?), ei ole see kokkuvõttes kuigi palju. Kuid nüüd tegime selle kuhjaga tasa, ühe tegusa nädalavahetusega.
Rentisime auto ning võtsime reisieesmärgiks Jyllandi põhjaranniku. Jylland on Taani maismaaosa, mis Sjællandi inimeste (ja eriti kopenhaagenlaste) jaoks on 'see koht, kus maakad elavad'. Samas peab mainima, et need maakad elavad siis väga palju ilusa looduse keskel. Tõesti, läbi sõites tekkis mulje ka teistsugusest Taanist. Tuleb välja, et Taanis on tegelikult ka metsasid ja künkaid. Muidugi künkad on siin tagasihoidlikud. Kõrgeim mägi, iroonilise nimega 'Himmelbjerget' (taevamägi), pole rohkem kui 110 meetrit kõrge. Meie sõber Anders üritas meile reisi jooksul näidata kõrguselt neljandat 'mäge', kuid me lihtsalt ei näinud tema näpu suunas midagi, mida saaks iseloomustada sõnaga 'kõrge'. Küllap olid puud liiga pikad ning peitsid selle endasse. Nagu märkasite, kasutasin ma selles lõigus palju jutumärke, mis annab aimu sellest, kuidas Taani nimetused mõnedele maastikuilmingutele (sealhulgas ka 'fjordid') toob muige isegi eestlaste suudele.
Samas kasutan ma ise hea meelega ülivõrdeid Taani linnade kirjeldamisel. Aalborgi linn oli väga meeldiv. Jõudsime sinna õhtul päikeseloojangu saatel ning käisime ringi kuuvalguses. Ehk sellepärast jäi sellest nii romantiline mulje... Kuid peab süüdistama ka taanilikke munakivi- ja plaattänavaid ning hästisäilinud vanamoelisi kivimaju. Linn oli enamasti tühi, üksikud vastutulevad inimesed olid kas joodikud või noored inimesed. Siis aga keerasime Aalborgi peotänavale, kus need kaks inimtüüpi üheks sulasid. Vastupidiselt mujale kees see tänav inimestest. Ja see on tõesti puhtalt pubi ja klubi tänav, enam kui ma kuskil mujal näinud olen. Tõeline reedeõhtune meelispaik. Hea uudis tudengitele selliste kohtade puhul on see, et hind on üks võimalus eri asutustel teiste samalaadsetega konkureerimiseks. Tihtipeale jagati uksel tasuta õlu või veini lubavaid kuponge. Meie kohalikud giidid lubasid koguni, et on võimalik kogu õhtu jooksul ennast joota vaid kupongite toel. Me ei proovinud seda. Küll aga proovisime mitut erinevat kohta, kuna valitutes leidus alati mingi probleem. Tavaliselt oli probleemiks see, et DJ-le meeldis liiga palju oma häält kuulda. Tõsiselt, minu jaoks oli ühe loo jooksul 20 korda heli maha võtta ja midagi taanikeelset karjuda selgelt 20 korda rohkem kui vaja oleks, kuigi kohalikele tundus see meeldivat. Üldine seltskond tänaval mulle meeldis, inimesed olid seal noored ja ilusad ning nautisid elu. Võin väita, et see oli minu elu üks meeldivamaid peoelamusi, ja edastab selliseid linnasid nagu Kopenhaagen, Shanghai või Berliin.
Kuna meie kohalik giid oli arhitektuuritudeng, vaatasime üle ka eelmise aasta Aalborgi ülikooli arhitektuuritudengite lõputööd, mis olid väga muljetavaldavad, nagu Taani arhitektuur paistab mulle ka üldiselt olevat. Ning seejärel randa!
Skagen asub Taani põhjapoolseimas tipus ning on meelissuvituspaik kõigile taanlastele. Iseenesest meeldis mulle linnana Jurmala näiteks rohkem. Ehk oleneb see ka kogemustest. Meil viskas linna söögikohti ummistanud turistimass lihtsalt üle. Eriti, kuna pakutud söök ei ole sugugi konkurentsivõimeline. Kuid see-eest rand põhja pool oli tõesti ilus ning ka sealsed asulad tekitasid mõistmist, miks piirkond taani kunstnike ja kirjanike seas nõnda populaarne oli. Üks vaatamisväärsus oli ka põhjatipp, kus kaks vastassuunas liikuvat merd üksteisega kohtusid, tekitades lainete lahingu. Tundub olevat lõputu lahing, ilma selge võitjata.
Ruum oli kogu reisi jooksul nii probleem kui elamuspunkt. Viit inimest mahutama pidanud Peugeot 107 osutus ruumikamaks kui ta väljaspoolt paistis. 'The little car that could'. Esimese öö veetsime ühetoalises korteris neli inimest magamistoas ja kaks köögis. Viimane öö aga telgis, kus ei ole kunagi nii palju ruumi, kui vaja oleks. Kuid kurta ei saa kuskil. Reis oli lõbus, meelelahutuserohke ning reisikaaslased hoidsid tuju üleval kogu aja.

Ülejäänud pildid leiate minu albumist.
-------------------
Tee peal võtsime aega teha peatus ühes neist 'kulinaarsetes' tanklakiirtoidukohtades. Anders võttis 'dino-burgeri', mis, ta lootis, tähendab midagi suurt. Loomulikult tähendas dino-burger hoopis seda, et kahe saia vahel oli dinosaurusekujuline burger-pooltoode, nagu pildi peal näha. Ma ikka imestan, millise iseäralikkusega need teeäärsed söögikohad nii kvaliteedivaesed olla võivad! Ma lihtsalt pean selle pildi siin ära tooma.
Loe edasi...

Coming Home

Lendan Eestisse 8. juulil, otse parimate sõprade keskele Moby kontsertile. Kui te samuti sel õhtul Õllesummerile satute, siis andke palun teada!

Tagasi lendan 21. juulil. Valisin selle vahemiku, kuna mu töökohas võtavad kõik sel ajal puhkust. Põhimõtteliselt valitseb kontoris tühjus. Seepärast pole ka mõtet seal passida. Kontori mõte on siiski mõtteid vahetada, tööd saame teha ükskõik kus mujal (müüme ju toodet, mis võimaldab kodukontorit).
Loe edasi...