Minu India lood

Kirjutan teile Eestisse sama külmast Viinist. Nüüd, kui pühapäeval suvi ilma poolest ametlikult läbi sai, teen ettevalmistusi soojemasse kliimasse kolimiseks. Ma ei ole väga soojaotsiv loom. Tegelikult ma isegi naudin sügisest värskust - seda produktiivsuse tõusu, mis vihmaste ilmadega tuleb. Aga nüüd kui postiga Soomest oma passi lõpuks kätte sain, olen valmis Indiasse minekuks! Ja mul on üks teadaanne.

India reisi ajaks hakkan ma ühte teise blogisse kirjutama. Lood mu India kogemustest leiate nüüdseks siit.

See jääb inglisekeelseks, nii et kõik sellest aru saaksid. Kuigi mu Eesti sõbrad väärivad minu käest eestikeelset korrespondentsi, siis minu välismaa sõbrad sellest ei hooli. Nende jaoks on eesti keele lugemine üsna suur barjäär. Pealegi, mul on palju usku mu Eesti sõprade inglise keele oskusesse. Kui Karoline Eestis oli, siis olid kõik äkitselt inglise keeles soravad. Aga mõte on, et teen siia väikesed kokkuvõtted teie jaoks. Mis te sellest arvate?

Minu esimesed postitused uude India blogisse olid:
Minu viisataotlemise saaga. See ei ole lihtne asi närvidele. Pidevalt saab igasugust eri infot, ja siis nuta või naera. Kokku on seal kirjas olev protsess kuu aja pikkune.
Tõdemus raha kohta Indias. Ma kirjutan veidi sellest, mis ootustega ma Indiasse lähen rahalises mõttes - kui palju raha mul seal olema saab, mis võimalused mul on, ja mis tahtmised mul on.

Seoses minu uue blogiga otsustasin et nüüdsest muutub see siin täielikult eestikeelseks. Seega ka pealkirjad.
Loe edasi...

It Has Been Hot This Summer

Võib tunduda üllatav, et ma ei ole paar kuud midagi kirjutanud siia. Ehk on Siimul suvepuhkus? Seda ka jah. On olnud palav ja tegus suvi. Olen reisinud oma tuntud kohtade vahel. Aga küllap on asi selles et nägin jälle inimesi Eestis, kellele sai juttu räägitud otse. Võtame suve jutud kokku:

Minu meeskond projektiks Novoyzmesiga

Lõpetasin Taanis oma viimase kursusega ja saan kontsentreeruda oma magistritööle. Ma tunnen, et sisimas olen kurb, et pean jälle lahkuma juba vähe armsaks saanud Taanist, kuid ei lase seda näidata, sest ees on uued väljakutsed, mille üle mul on väga hea meel.

Pärast projekti edukat lõppu (vt pilt) sain teha väikese reisi Austriasse, teha üks jooks tuhande inimesega, lõõgastuda, ning pidin Taani tagasi pöörduma, et otsad kokku võtta. Lahkel kutsel oma kuusekasvatajatest sõpradelt käisin ka Katie Melua kontserdil (ta toetab neid Gruusias), mis oli muidugi armas ja südantlõhestav jne. Oli mõnus päev, kuna saime sõita rahulikult rongiga Odensesse, vaadata ilusa ilmaga H.C. Anderseni sünnipaika ja süüa korralikult õhtust, Katie esitlus oli veel kirsiks tordil.

Aga siis...

Klikake pildil, et näha kogu albumit

Imelised nädal aega Eestis Karolinega. See oli temal esimene kord Eestis, loomulikult, ja ma ei tea kas ma nüüd petan end, kuid ma arvan, et talle tõesti meeldis sealveedetud aeg, eesti rahulikkus, ilus ilm ja rahuldustpakkuv looduslik ilu. Vaata, Eesti on selline normaalne koht. Nii normaalne, et tekitab kohe armsustunde ja tekib tahtmine kauemaks jääda. Need on minu muljed tema silmadest lugedes. Kuid võite ka ise oma järeldused teha reisipiltide järgi.

Eestile 'head aega' lehvitated sõitsime riburadapidi bussi ja ronging läbi teiste Balti riikide ja Poola nädala ajaga tagasi Austriasse. Oli ilus reis ning Karoline on väga hea reisikaaslane - nii et see oli hea sissejuhatus järgmistele reisimistele kaugemates maades.

See oli mul esimene kord tõeliselt Leedut näha. Ilm oli selleks imeliselt hea ja Mindaugas oli hea reisijuht. See oli siis, kui sealkandis olid suve kuumimad päevad, ning asi oli ilus. Rongis kupees avasin aga kuumuse vastu akna ja lasin tuulel terve öö tagasiteel enda juukseid sasida.


Mis nüüd?

Istun siin Austrias nüüd, ja mis ma teen. No, esiteks, veetsin imelist aega mägedes. Need on tõesti lummavad ja mäeõhk on sama eriline kui rannaõhk Pärnus. Ainult teistmoodi. Pildid on ka üleval, siin.

Käisin ka korraks Budapestis, kuna see ei ole Viinist kaugel.  Füüsiline vahe ei ole suur, ma mõtlen. Kultuuriliselt on vahe aga tuntav. Viini aupaklikkusest ei olnud märkigi. Õhus oli väikest kaosevine. Ehitised on ikkagi sama ilusa mõõdupuuga löödud kui imperialistlikus Austriaski, kuid räpasemad. Räpane ilu. Väline olemus ei ole aga määrav. Tähtis on see, mis on sees, eks ole? No seal 'sees' olles tundsin, et tegin hea otsuse, et Budapesti tulla, kuna see oli mulle hea ettevalmistus India reisiks - aklimatiseerumine korrapäratusega väikestes faasides. Kui väga asjad lihtsalt ei töötanud, või kui väga ühiskondlik transport oma varjukülgi ka ei näidanud võisin sellega leppida, sest tean et Indiast võin oodata kordi hullemat. See veel selgub...

Juba kahe nädala pärast toimub mu reis Indiasse tervelt 0,46ks aastaks. Ootan veel, mis selgub mu viisaga, kuid ise olen vaimselt ja tervislikult (kõik süstid on saadud) valmis.

Loe edasi...