Olen ikka veel Tartus, kuid töötan selle kallal, et Indiasse tagasi minna. Rohkem kui mingi indiavaimustus, tahaks lihtsalt kuskil tööd alustada. Töö kui mõiste on selline, nagu ta on. Mõned arvavad, et tööks olemegi siia ilma loodud. Teised, nagu Gunnar Aarma, arvavad, et ainult eestlased leiavad tööst elu mõtte, ja tegelikult kui hinges järele mõelda, siis see ei ole mingi kõrgem eesmärk. See tähendab, et on lootust, et mingi hetk leiab ka võimaluse endast märk jätta kui tööga. Minu jaoks on kindel, et lihtsalt enda jaoks tahaks paar aastat kuskil õppimist lubavas keskkonnas töötada, siis hakkab endal parem ja olen paremini ette valmistatud oma asja ajama hakata. Tuleb teha seda, mis õnnelikuks teeb. Eesmärke võib alati muuta. Õnnelikuks olemisele on mitu teed.
Hetkel teeb mind üsna õnnelikuks see, et minu järgmine eesmärk on õppida saksa keel selgeks maikuu alguses peetavaks saksa keele eksamiks, mis mul teiseks magistriks vaja läheb. Ja mis oleks selleks parem moodus kui endale saksa keeles pealeloetud uusi sarju striimida ja kuulata saksakeelseid audioraamatuid kevadiste kõnnakute saateks. Rõõmu mitmelt poolt - nii ennast harivast kui meelelahutuslikust küljest. On ju selge, et täiskasvanud inimese ainuke viga keele õppimisel on see, et tal on liiga palju teisi asju teha, ja ta ei leia aega keeleõppimisele kontsentreerumiseks ühelt poolt ja keelekeskkonnas suplemiseks teiselt (minu ja Timothy Ferrise arvamused lähevad siin kokku). Võtan nüüd saksa keele vanne, niiöelda.
Lisaks sellele kümblen ka värskelt omandatud magistrikraadis imporditult Taanimaalt. Nüüd ei ole mul ühtlasi mingeid vabandusi tööd mitte alustada. Peale elunautimise, aga kes kauem kui kuu aega puhkust on võtnud, see teab, et mingi hetk otsid endale juba tegevust.
Naudin aega, kuni Eestis olen ja loodetavasti varsti edasi! Häid munadepühi!
Loe edasi...
Posts
