De... wait for it... nied

27. mail ajavahemikus 15-16 keelati mulle mitu asja korraga. Muuhulgas:
1) ilus rahulik juunikuu sõprade ja päikesega
2) mõnus seiklusterohke juuni lõpp Eesti sõprade ja päikesega
3) Triinu lõpetamine, Kaido sünnipäev, jaanipäev Romani ja Elisega, Taavo sünnipäev ja lõpetamine
4) minu lennupiletid
5) minu usk akadeemilise süsteemi võimesse luua innovaatiliselt mõtlevaid inimesi
6) minu väärikus
7) ema aia maasikad

Mida see siis tähendab? Mis juhtus sel päeval sel tunnil, mis juhtumisi langes kokku minu selle semestri viimase eksamitöö kaitsmisega. Kaitsmine? Kaitsmine on uhke sõna mõttetu ajaraiskamise kohta. Mingit kaitsmist ei olnud. Me arvasime, et on. Meid kutsuti sisse, ükshaaval, kuulati ära, ükshaaval. Samal ajal nii professor kui tsensor haigutasid, kuna teadsid, mis tuleb ja see oli vaid formaalsus. Siis küsiti minu käest kõigi teooriate kohta sel kursusel, millele ma ka vastasin. Nende järgi ideaalselt. Asi oli aga selles, et oma kirjatöös lähenesime asjale loominguliselt. Mis ei olnud sugugi halb, kuna väljatulnud töö oli professori sõnade järgi "esmaklassiline". Njah. Samas ei kasutanud me "õpetatud" (loe: x korda korratud) teooriaid, vaid arendasime neid edasi. Lõppes see kutsega kirjutada töö uuesti ja kirjutada sisse võimalikult palju kursusel õpitud teooriamulli ning siis tekitatud mittemidagiütlevalt tasandilt samadele järeldustele prantsatada.

Mul oli meeles eelmisel semestril antud mõtteterad: "Võib teha hea uurimistöö, kui kasutada koolis õpitud teooriaid. Et teha väga hea uurimistöö, peab see olema innovaatiline." Ma nõustun täielikult. Kõik ei taha aga uurivat ajakirjandust. Tuleb aru saada, et inimesed on erinevad ja mõned tahavad kuulata, kuidas sa nende antud infot oma töös kasutad, mitte seda, kuidas sa seda edasi arendad. On vahe teaduse ja kooli vahel. Seda mõtet saab rakendada ka ellu pärast kooli. On vahe loomingulisel tööl ja sekretäritööl. Sekretär ei saa ennast vabandada hiljem kaitsmisel välja. Tema tahtis teha innovaatilist uurimust, kuid temalt oodati reprodutseerimist. Vahel peab tegema sekretäritööd, kuid kahjuks ei saa ma seda sel korral delegeerida, mida ma muul juhul oleks kindlasti teinud. Hea meelega töötan oma meeskonnaga uuesti koos, kirjutada kehvem töö ja juuliks koju saada.

Nii et kõigele vaatamata pean tunnistama, et lisaks keelamise see ka andis mulle nii mõndagi:
1) Veel rohkem põhjust mõelda mitte ainult sellele, mida tahaksid teha, vaid mis teised tahavad sinult, et teekisd. Esimene toob sulle tulemuse, teine võidu.
2) Veelgi suurema meeskonnatunde
3) Arusaama oma võimetesse ja sünergia tähtsusesse
4) Võimaluse osta lennupiletid juulikuusse, mil need on odavamad :)

Kokkuvõttes olen targem ja rikkam. Vabandan oma sõprade ees, et ma ei saa juunis Eestisse tulla. Pean 26. juunil tööd uuesti kaitsma. Pärast seda aga luban, et tulen ja teen oma puudumise mitmekordselt tasa.
Loe edasi...

It Smells Like Summer

Olen kevadisest Pariisist nüüd juba pea nädala tagasi suvises Kopenhaagenis. Osad teist, kes kannatamatult küsisid, juba teavad tulemusi. Teised, kes kannatlikult ootasid, kuni ma lõpuks aega leian sellest kirjutada, saavad võistluse tulemused kätte siit. Ma ei näinud esitlusi, mis teises toas ette kanti, nii et võin rääkida ainult MBA kategooriast. Võitja, Hiina, tegi väga professionaalse ettekande, kogu vajaliku analüüsiga, ja kuna nad olid juba viimase vooru eel kõigist ees (ja mitte vähese vahega), siis nende võit ei olnud üllatus. Ka Türgi esitlus oli strateegia osas tugev. Neil oli väga "türgilik" ettekanne, milles esines ka nende macho suurte päikeseprillidega "personalijuht". Tõsiselt Türgi moodi Bollywoodi antikangelane, kui ette kujutate. Meie Põhja-Euroopa meeltele oli see ja ülejäänud ettekanne veidi ülepakutud. Aga sellegipoolest väga hea meelelahutus. Kolmas koht läks jagamisele Prantsusmaa ja Indoneesia poolt, kellel oli väga erinevad ettekanded. Prantsusmaa esindajad (kaks hindut ja ameeriklane) tegid ameerikapärase väga puhta ja silutud Indiast inspireeritud strateegiaga ettekande. Indoneesia näitas väga head arusaama oma koduturust ja lisaks sellele oli nende esitlus väga aus ja sõbralik. Oli tunda, et see tuleb puhtalt südamest. Kuna mõlemal oli väga hea strateegia, kuid täiesti erinev lähenemisviis, oligi neid võimatu eraldada, nii et otsustatigi anda välja kaks kolmandat preemiat. Minu arvates läksid preemiad õigetele meeskondadele.
Siit tuleb ka välja, kuidas Euroopa ja USA esindajatel oli veidi raskem tulla välja millegi väga mõjuvaga. Tõusvate riikide esindajatel oli eelis esindada väga magusat kasvavat turgu. Nad kõik rõhusid sellele ka ettekannetes. Taani, Itaalia või Balti turud, millest meie olime kõige rohkem teadlikud, on juba küllastunud. Nii et me pidime tulema välja väga originaalse atraktiivse strateegiaga, milles me ei õnnestunud.
Mul on hea meel meie ettekande üle, kuna saavutasime eesmärgi, mille järele sinna läksime. Mina isiklikult võtsin seda kui töölevõtuintervjuud. Ma ei ütle, et me kõik tööd saime pärast seda. Ei. Aga näitasime ennast väga toetavate ja loominguliste isiksustena. Kõik need on L'Orealis töötamiseks tähtsad - meeskonnatöö, loomingulisus ja olla isiksus. Minu kaaslased panid samuti palju rõhku just neile pooltele. See on õppetund, mille endale õpetasin ja mille võtan kaasa - tähtis ei ole mitte esikoht, vaid tulemus.

Laadisin meie promovideo siia üles. Lisaks sellele oli meil kaks videot veel: üks intervjuu töötajatega ja üks tarbijaküsitlus.

Pilte leiab siit. Peab mainima, et piltide pealt ei ole väga näha, et tööd ka tegime :)

Ja muide, siin lõhnab suve järele.
Loe edasi...

It's a Sunny Day in Paris

Päike paistab Pariisis. Ma ei pannud päikest tähele kuni praeguseni, mil istun hotellitoas arvuti taga. Aga teadsin, et on päikeseline päev. Minu hommik ei olnud tavapärane. Ärkasin hotellitoas sügavast unest paar minutit enne äratuskella. See ei olnud närvidest. Nägin unes hoopis teisi lugusid. Pigem teadsin, et nüüd on aeg küps, et ärgata ja ennast maailmale näidata sellisena, nagu ma olen. Läksime esitlust tegema täis entusiasmi ja rahulolu. Andsime endast kõik ja toetasime teineteist läbi selle elamuse. Selle üle olen kõige uhkem. Meie esitlus oli tugev ainult sellepärast, et meie meeskonnavaim oli tugev. Tunne, et oled laval mitte üksi, vaid oma kaaslastega, kes sind alati toetavad, kui vaja. Tundsin ennast mugavalt. Kätlesin žüriiliikmeid sõbralikult ja küsisin, kas neile sobib, et eemaldan pintsaku. Sest tundsin end mugavalt ja tahtsin seda ka näidata.

Me ei olnud ainuke esineja. Meiega koos esitasid oma jutu 7 teist meeskonda. Igaüks neist oli eriline. Prantsuse meeskond oli väga disainile suunatud, indoneeslaste esitlus oli väga sõbralik ja värviline, Hiina esindajad keskendusid numbritele. Kõigil oli teatud aspekt, mis eriti hästi välja paistis. Nüüd tuleb oodata, milline külg žüriile enim imponeerib. Pärast närvikõditavat paari päeva on meie töö L'Oreali peakorteris tehtud. Nüüd tuleb lõbu - tuledesäras Eiffeli torn ja Pariisi ööd.

Meeldetuletust, mida tähendab sõna EStrat, saab siit. Miks mitte promoda kaasblogijaid.
Loe edasi...

A Long Week Until China

5 päeva pärast sõidan lennukiga Hiina. See on ausalt öelda mul esimene reis väljaspoole Euroopat. Kummalisel kombel ei oota ma seda pööraselt, nagu teised (lõputul arvul Hiinateemalisi Facebooki staatuseid lugedes). Ehk sellepärast, et kiire nädal on ees. Homme lähen EStrati teemal veidi nõu saama L'Oreali Taani juhtidelt. Nad peaksid meid abistama Pariisi ettekandeks valmistumisel - mida teha, kuidas olla, millele keskenduda. Tegelikult olen nii õnnelik Pariisi mineku pärast, et ma ei hooligi, mis tulemuse saame. Proovime lihtsalt olla võimalikult professionaalsed ja loomingulised. Nüüdseks on võistlus ju mängu asemel töölevõtuintervjuu.

Senikaua, kuni Hiina lend kätte jõuab, pean neljapäeval kandma ette, mida jalatsifirma Ecco võiks teha Aafrikas ja tegelema ka ühe teise kursusetööga, mis mais ära anda on vaja. Päris naljakas lugu sellega. Projekt peaks olema Lääne firmadest, kellel on äri laiendatud arenguriikidesse. Valisime Gruusia, kuna see on hetkel kiiresti muutuv ja tõusev riik. Kuna Gruusia on maailma suurim jõulukuuseseemnete eksportija ja Taani maailma suurim jõulukuuskede eksportija, siis lõpuks kirjutame projekti tööpealkirjaga "Jõulud Gruusiast". Ma ei ole kindel, kas ma just seda ette nägin, kui Taani "rahvusvahelist äri" õppima läksin, aga usun sajaprotsendiliselt, et see saab olema väga huvitav juhtum uurimiseks.

Vahepalaks veel niipalju, et mu sõber Soomest palus öelda, et Tallinnas on Skandinaavia kõrgeimad majad. Vähemalt on see palju kõrgem linn kui Helsinki või Kopenhaagen. Ja Helsinkist on ta modernsem. Mis veel puudu on, on WiFi linnaliinibussidest. Helsinkis on traadita ühendus juba 80 trammil ja 30 bussil, Oulus on kogu linn täielikult WiFiga kaetud. See mulle meeldiks. Siin Kopenhaagenis tasuta ühendust ei leia. Vähemalt lähevad juuksed ennem halliks, kui oma meilid ära kontrollida saab. Ma hea meelega maksan oma koduse ühenduse eestki, kui mul seda oleks. Laupäeval kadus see ära ja tehnik tuleb nüüd sel reedel, kui mina asun lennukile ja lehvitan Põhja lamedatele linnadele nägemist.
Loe edasi...

A Happy Day!

On olnud hea päev. Kell 12 käisin oma eksamitööd ära andmas, millega olin viimased kaks ööpäeva maadelnud. Tegemist oli 48-tunnise eksamiga - meile anti juhtum uurida ja meil oli kaks päeva aega kirjutada 5 lehekülge teemal mis on viga Danske Banki juhtimises. Eelmisel aastal puudutasin siin blogis teemat, mis on viga Danske Banki klienditeeninduses, kuid 5 lk on liiga vähe ruumi, et kõike hõlmata. Nii et piirdusin halduse analüüsiga kõrgemal tasemel. Võtsin enese hindamise kriteeriumiks hinnangu, kas töö on minu arvates piisavalt hea, et see esitada Danske Banki aktsiaomanikele tutvumiseks, või isegi juhatusele. Viimistlesin seda seni, kuni tundsin, et ma tõesti ei tunneks häbitunnet seda analüüsi pakkuda kõrgematele kujudele panga eesotsas. Igatahes kergendus oli suur, kui lõpuks töö sisse andsin. Olid unetud paar ööd, kuid millegipärast ei tunne ennast liiga väsinuna. Osalt võibolla seetõttu, et olen liiga õnnelik.
L'Oreal EStrat mäng, millest rääkisin, kus väidetavalt 15,000 meeskonda võitlesid au nimel oma äriplaani esitleda Pariisis L'Oreali juhatusele, sai nüüd poolfinaalidest mööda. Täna sain teada, et mina ja minu meeskond sõidame aprilli lõpus Pariisi! See tähendab, et kui Hiinast tagasi tulen, hakkan meie presentatsiooni kallal töötama ja 20.-23. aprill olen Pariisis, naudin linnatulesid, Champs-Elysee'd, champagne't ja vestan kõrgel kohal olevate prantslastega juttu meie ärivisiooni teemal. Eksami järgse kergendus juurde lisada, olin nii õnnelik, kui seda kuulsin, et tundsin, et kõnnin pilvedel.

Citius, Altius, Fortius!
Loe edasi...

Here's the Plan!

Mõtlesin, et ei lähe paljuks, kui oma plaanid siia üles kirjutan, et teil midagi kaotsi ei läheks. Tegelikult imestan, et rohkem inimesi seda ei tee. Palju asju on palju selgemad trükis, eriti, kui ma kasutan uusi nimesid ja lühendeid.

Esimese asjana, sügisel võtan Kopenhaagenist paariks kuuks puhkust ja sõidan Viini. Wirtschaftsuniversität Wien on nii lahke, et pakub mulle võimalust teha sügissemester nende ülikoolis. See saab olema inglisekeelne, väikese saksa vürtsiga. Mind viib Austriasse aga programm nimega CEMS. Lühidalt öeldes, see on topeltmagistriprogramm, mille eesmärk on koolitada tõeliselt rahvusvahelisi juhte. Kriteeriumiteks on kaks võõrkeelt, üks välissemester ühes CEMSi liikmeskoolis, kohustuslik praktika ja kamaluga õppeainepunkte juurde. Selle asemel, et keskenduda järgmine kevad magistritööle, võtan ma kõrvale veel 20 AP-d (30 ECTS) aineid. Magistritöö on CBSis samuti 20 AP-d.

Viin peaks aga tore olema. See ei mahtunud küll minu viie valitu hulka, kui avaldust tegin, kuid nüüd hakkan sellega üha enam ja enam lähemalt tutvudes harjuma ja see võinuks sama hästi minu kuues valik olla. Olen Viinis september kuni jaanuar.

27. märts - 13. aprill sõidan Hiina. Teel jäävad Peking ja Shanghai. Nädal mõlemas linnas. Reisi eesmärk on "õppeline". Põhieesmärgiks on külastada Hiinas asuvaid ettevõtteid ja nende tootmisasutusi, rääkida juhtidega juttu ja saada aimu nö kuidas asjad tegelikult käivad. Kõrvaleesmärgiks on kõrvalt kogeda nii palju kultuuri kui vähegi võimalik - kaasa arvatud tavapärased turistirännakud Suurel Müüril ja paleedes. Ootan seda reisi, kuna see on tegelikult mul esimene kord minna väljapoole Euroopat. Ei ole mul ju varem olnud eriti palju võimalusi reisida. Pealegi maksab selline reis kopsaka summa...

Hetkel uurin võimalusi teha suvel praktika kuskil Euroopa firmas, nii et võib juhtuda, et Eestis veedetud aeg jääb lühikeseks. Kuid plaanin Eestisse tulla pärast eksameid 25. mail.
Loe edasi...