See on esimene kord, kui ma Itaaliasse lähen, mul esimene kord alpidest üle lennata. Vaade on vapustav. Tundub, et ma valisin (või Ryanair valis mulle) lendamiseks õige aja, sest päike oli just üle mägede loojumas ning paiskas nende turjale pehme oranži kuma.
Minu sõber Franzi elab väikeses kitsaste teedega mägikülas, kus elab juhtumisi sama palju inimesi kui Tartus. Küllap see on teede kitsus, lähestikku paiknevad majad, nendelt peegelduv lõunaprantsusmaalik provintsiaalne mulje ning alati lähedal paistvad mäed, mis sellise kokkusurutud mulje linnast tekitasid. Jõudsime kohale hilja õhtul ning tänavad olid lisaks veel ka väikesele mägikülakesele omaselt valgustatud. Mitte, et ma teaks, kuidas mägikülasid valgustatakse...
Rong Austria poole viis mind tunnelite kaudu läbi kõrval valendavate mägede. Märkasin, et tualett rongis oli üks ruumikamaid, mida üheski rongis näinud olen ning ühtlasi kõige spartalikum. Kuid töötas. Erinevalt Tartu-Riia bussi omast, tuli kraanist vett. Seni olen näinud ainut Itaalia head külge - inimesed on rõõmsad ja viisakad, rongid on õigeaegselt kohal ja isegi varemgi, ning teed on korras ja puhtad. Olin kuulnud oma itaalia sõprade käest palju sajatusi korralduse kohta, kuid mina jäin küll rahule. Ma ei jäänud aga nii kauaks, et seda teist külge tundma õppida...
Hetkel olen paar kilomeetrit Austria poole peal väikeses külas nimega Thal. Mõned kilomeetrid eemal peetakse mägisuusatamise maailmakarika etappi ning mind tervitab iga hommik aknast vaade, mis võtab hinge kinni.
Tuesday 29 December 2009
Makin' my way through Italy
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Posts
6 comments:
Kõlab võrratult ja väga muinasjutulikult. Tundub, et tuleb ikka reisisihiks kunagi sättida Austria, et kogeda samuti seda väikses külas suurte mägede vahel väikese inimese tunnet.
Tervita Karolinet ;)
Minu kõige virkamad lugejad T&T :) Karoline on tervitatud! Taavo, jälgi mu järgmist sissekannet. Spetsiaalselt sulle :)
:)
sirje said: Rääkides mägedest... Lõpetasin lõpuks raamatu"Meister" lugemise. Ta räägib Roerichist ja sinna on pandud palju maalide reproduktsioone. Need on ilusaimad pildid, mis mägedest näinud. Jutt on Himaalajast. Aga mägdes on alati teistmoodi kui mujal:mul pole oma kogemust, aga lugenud, filmist näinud, reisimuljetest kuulnud. Miks? Ei tea. räägitakse hõredamast õhust, mis sunnib tegelema endaga ja oma mõttetega, suuremast selgusest, eneseületamisest. Kui Karoline on mind kunagi valmis vastu võtma ja mina leidnud resursse, et sõita, tahaksin seal ära käia. Alustaksin soojemast aastaajast. Ja Viin: ooper, muusika, lossid: minu arusaam, et see on feeling. Nojah, aga praegu on lumine Eesti ja olme.
Ma tundsin seda teistmoodi tunnet, mis mägedes peaks olema. See oli tõesti imeline aeg.
Post a Comment