It's What I Like To Do Best

Artikkel, mida loete, on sellest, mida suvel tegin. Kui mäletate, siis rääkisin, kuidas meil oli kooliprojektiks uurida ühe firma strateegiat arengumaades. Projekt oli nii edukas, et meid palgati kirjutama samale ettevõttele projekt, teisisõnu äriplaan. Meeskond oli sama. Väga erinevate oskustega noored inimesed, kuigi me kõik õpime ühel kursusel. Panime oma oskused kokku ja teate küll, mida räägitakse sünergiast, annab kokku välja rohkem kui osade summa. Sedamoodi tundsin ka selle projekti juures. Mul pole nii head meeskonda veel olnud. Ülemistel piltidel ongi meie meeskond - mina, Maiju, Mindaugas ja Franziska.

Ettevõte, millest jutt, tegeleb kuuseseemnete kokkukorjamise ja impordiga Gruusiast ning seejärel jõulukuuskede müügi ja kasvatamisega. Mis Bolsi teistest eristab on see, et ta müüb nüüdsest kuuski nende enda loodud Fair Trees brändi all. See tähendab, et töötajate ja keskkonna eest kantakse hoolt kogu kuuse kasvatamise protsessi jooksul, seemnest elutoani. Uskuge või mitte, aga see on kuusekasvatuses hell teema ning tihtipeale proovitakse tööliste inimõigustest mööda minna. Bols läheb aga heast kohtlemisest veelgi kaugemale ning aitab kohalikke Gruusia elanikke vajaliku abiga koolidele ja tööliste peredele. Ehk lasen sellest rääkida hoopis Bolsi brändi Fair Trees uuel lipukandjal ja ühtlasi minu õe Triinu ühel lemmiklauljal, Katie Melual:

Fairwind and the Fair Trees project is supported by Katie Melua, the multi-platinum selling singer and songwriter, who was born in Georgia and lived there until she was 8 years old.

“I am absolutely thrilled that fair trade has reached the poor cone pickers of Georgia. Fair Trees is a wonderful project that helps improve the lives of many people in remote areas of Georgia, the country where I was born. I urge anyone who loves a real Christmas tree to buy a fair trade one this year – after all, it won’t cost any more than a non-fair tree”.

Meie ülesanne oli koostada äriplaan. Üldiselt öeldes tähendab see seda, et me aitasime neil nende strateegia sõnastada, teha turuuuringud, riskianalüüsid ja prognoosid. Kui tahate täpsemalt teada, helistage mulle. Kõik selle panime mõnusasse pakendisse investoritele esitamiseks. Mis rõõmsaks tegi oli see, et investorite sõnul oli see kõige parem äriplaan, mida nad eales näinud on. Väga meelitav neist, eriti arvestades, et nad on neid näinud arvatavasti sadades, kui mitte tuhandetes.

Äriplaani koostamine on tavapärasest veelgi rahuldustpakkuvam, kui tead et ettevõte seisab õilsa eesmärgi eest. Ja aitab ka see, kui omanikud on uskumatult sõbralikud. Mul on hea meel et aitasime Bolsil saada nende missioonile sammukese lähemale. Projekt on seni väga edukas. Kogu nende pere on nüüdseks minu väga head sõbrad ning soovin neile kõike paremat.

Muide, kui kellegil (või kellegi tuttava tuttaval) on abi vaja äriplaaniga, siis ma aitan hea meelega! Ma võtan see sügis ka siin Austrias mõned kursused äriplaneerimises. Saab olema huvitav seda teha saksa keeles.

Loe edasi...

Big Plans?

Minu semester algab 5. oktoobril. See on isegi praegu tervelt 3 nädala pärast, siia saabudes oli loengute alguseni aega üle kuu aja! Mis ajas üht terve mõistusega inimest siis nii vara siia? Ma tahaks loota, et vastus peitub küsimuses endas - terve mõistus. Muidugi oli oma osa ka selles, et sain oma Kopenhaageni korterile täpselt selleks päevaks üürilise, kui ma ise välja kolisin, nii et pärast seminari ei saanud sinna tagasi pöörduda, ning ma sain Viini juba koha. Kuid need on õnnelikud kokkusattumused, mis mind siia tõid. Mõte oli ikka teine. Mõte oli olla veidi aega üksi, saada linna tundma oma käe läbi, käia läbi ümbruskond - kõndides, mitte metrooga - ning et oleks aega kõndimiseks ja vaatamiseks ja kuulamiseks. Ehk on see tagantjärele tarkus, aga nüüd mõistan, et rahu ja vaikus, mida koged uues kohas üksi olles - tundmatuna linnas - on midagi väga võimsat. Keegi ei oota sinult midagi, pole ühtegi kokkusaamise aega, mida pidada. Saab lihtsalt olla. Aga, selleks on oma aega ja koht ning olen õnnelik ka kuu aja pärast, kui meeletu triangel pihta hakkab. Lõppeks elan selleks, et midagi ära teha, mitte ainult omaette mõtlemiseks.

We are here on Earth to do good to others. What the others are here for, I don't know ~ W. H. Auden

Minu plaanid omaette aja jaoks (ja selleks vajalikud tööriistad):

Mõelda, kuulata, tunnetada ja mängida, uurida Viini südant, et saada aru, mis paneb ta tiksuma (raamatud, jalutuskäigud, saksa keele õpingud, kohatised vestlused kohalikega)

Õppida saksa keelt omaette (vestlused, raamatud, audioloengud, paradigma muutus)

Käia mägedes, kõigepealt Viini ümbruses, siis Salzburgi (käimad ostetud, nüüd puudu veel magamiskott ja telk)

Proovida Heuringeri ühes tõelises Viini veinitalus.

Lisaks on mul aega vanad pärakile jäänud tööasjad lõpetada ning uurida tuleviku karjäärivõimalusi, kuid see ei ole üldse huvitav.

Loe edasi...

Dirty Clothes and Beautiful Estonian Women

Paistab, et võtsin päris palju riideid kaasa. Olen lähenemas Austrias oleku 2-nädalasele tähtpäevale (!), millele lisandub veel nädal Hollandis, aga riided pole veel otsa lõppenud. Sellegipoolest otsustasin võtta oma suure sinise IKEA koti ja alla pesuruumi minema. Ausalt öelda ootasin nii kaua vaid sellepärast, et mul ei olnud Austria pangakaarti, millega all saab maksta. Plaanist ei tulnud muidugi midagi välja, kuna pesumasina äravoolutoru vms on katki, nii et meil soovitati pesu mitte pesta, uputuse ohu tõttu. Kui enne ei tundunud pesupesemise vajadus nõnda suur, siis nüüd, kui see võimalus on ära võetud, muutun järjest närvilisemaks. Eks elu õpetab, et asju mitte viimasele minutile jätta. Ei tea ainult, kui palju ta õpetama peab, enne kui inimene õppust võtab. Aga ärge muretsega, alati on olemas ju käsitöö.

Veidi teisel teemal rääkides, ma mõistan nüüd paremini, mis minu sõpru huvitab. Kui vaadata minu viimase aja kõige populaarsemaid Twitteri postitusi, siis mul on hea meel tõdeda, et seminarimuljeid vaatas ka üksjagu inimesi (aitäh selle eest!), kuid pika puuga kõige rohkem huvi pakkus pealkiri, mis vihjas sellele, et Baltimaade naised on millegipärast ilusamad. See on muidugi tõsi, aga naljakas on saada järjekordselt kinnitust sellele, et seks müüb, isegi kui artikkel ise on rohkem teaduslik kui graafiline.

Loe edasi...

Pervasive Linguistic Affection

Siin on päris palju ungarlasi. Täna baaris kohtasin tervelt kolme, kellest ühte ma isegi teadsin. Ma ei oodanud, et ma siin kedagi tuttavat kohtan, aga näed. Aga see ungarlaste ülekaal on hea, sest see annab mulle võimaluse mu ungari keele teadmisi parandada. Iga päev saan seda parandada 100%, sest praegu on see null. Täna õppisin näiteks, et "tere" on neil "szia". Räägitakse, et ungari ja eesti keel kuuluvad samasse keeleperekonda. Ma seda küll otseselt ei näe, aga olgu. Seetõttu ongi huvitav veidi seda keelt uurida, et aru saada, kus on need sarnasused, millest räägitakse. Ma tean, et isiksused ei ole väga sarnased, kui välja arvata täna kohatud üsna häbelik neiu. Eks, tunnistagem, eestlased on ka siiski tagasihoidlikud.

Nägin eile ka seda, mida tulin siia nägema. Mujal ei ole need nii levinud kui Viinis. Asjatult. Arvan, et see on hea mõte. Pilt räägib enda eest.

 

GOAAAAAAALLL!!!

Kohtusin lõpuks ka enda 'buddydega'. Nimelt registreerisin ennast ühte programmi, kus üks asjalik noor inimene ülikoolist võtab endale kohustuse aidata vahetusüliõpilastel Viini sisse elada. Minu buddy nimi on Anna. Talle meeldib mu soeng. Tal on ka teine buddy nimega Finn, kes on Norrast. Ta käis armees ning sai seal oleku ajal teenida välislähetuses Belgias. Vedas.

Loe edasi...

There's More to See

Tere!

Mul on teiega veel mõningaid pilte... ei, elamusi! jagada. Klikkige mu peal ning alustame.
Loe edasi...

Happiness Only Real When Shared

Käisin täna linna peal. See ei oleks üldse nii tähtis sündmus, kui ma seda teiega ei jagaks. Mis on jagamata rõõm? On see üldse rõõm? http://picasaweb.google.com/siim.esko/Viin_September#

Kas kellegil hakkas juba huvi tekkima Viini vastu? :)
Loe edasi...

What Makes A Good TV?

Minu telekas vajab soojenemiseks 10 minutit, enne kui ta pilti näitama hakkab. Sealjuures hääl tuleb koheselt. See tekitab vajaduse telekavaatamist alati ette planeerida. See elimineerib efektiivselt juhused, kui "paariks minutiks teleka ette prõntsatamise" mõte tuleb (mis teatavasti alatasa pikemaks venib) ja ka juhused, kus õhtusöögi kõrvale telekas taustaks mängima pannakse. Tekitab aga juurde aega mõtete kogumiseks, hea muusika nautimiseks ja söögi nautimiseks, kui telekas juhtumisi köögis satub olema, või köök elutoas. Hea telekas on mittetöötav telekas!
Loe edasi...

Home Alone

Kaheks nädalaks korter enesele. Tahab keegi külla tulla? Mu korterikaaslane Bettina sõitis kahenädalasele puhkusele Egiptusesse, sukelduma. Nüüd jäin mina ainsaks korteri peremeheks. Pange tähele, et see on 6 päeva pärast minu saabumist. Me oleme esimestel päevadel väga hästi läbi saanud ning eks ta valis oma korterikaaslast ka hoolikalt (ma ei saatnud talle CV'd ja ei kohtunud ka, aga rääkisime telefoni teel üsna pikalt, kui ma veel seminaris olin). Aga siiski on mul omamoodi hea meel, et tal selline usaldus minu vastu on. Muidugi, ma pean veel mainima, et ta saab oma üle õue naabriga väga hästi läbi, nii et eks tema kannab kõik ette, kui korterist veidraid hääli hakkab kostuma või akna peal olevad lilled närtsima hakkavad. Aknad on täpselt vastastikku ja üksteisest paari meetri kaugusel. Kui maja vaatate selle pildi peal, siis mina elan vasakul pool, kõnealune naaber paremal.

Ma ei ole tegelikult paari esimese päeva ringiuitamistest alates Viini peal käinud. Pidin paari tähtsa asjaga tegelema kodus. Eks oli vaja paari nädala asjad järgi teha. Saksa keelt sain harjutada õhtusöögi ajal, kus kohtusin mitme Betti sõbraga. Alustasin ka esimest saksakeelset raamatut siin. Esimene peatükk raamatus on "Kuidas rikkaks saada Aldide moodi" (Aldi on kahe venna poolt asutatud suur poekett Saksamaal, nüüd on vennad juhtumisi miljardärid).

Laadisin üles pildid oma rännakust Kopenhaagen - Hansastatt Hamburg - Seminar - Rotterdam - Amsterdam - Viin.
Loe edasi...

I Am Now Ready for This City

Võtame internetiühendust tänapäeval nii iseenesestmõistetavana, et kui see ära kaob, tekib paanika. Ma olin arvestanud, et ma saan kirjadele vastata kodus, et ma saan aadressi otsides kuhugi WiFi punkti ennast ühendada ja google mapsi abi kasutada, et ma saan rahus blogi kirjutada ja teiste omasid lugeda. Aga see ei ole nii lihtne. Ja mul on hea meel nüüd jälle regulaarse interneti otsas istuda ja oma mõtteid üles kirjutada.

Tuli välja, et jõudsin siia linna liiga vara. Koolis ei taheta mind kuni 14. septembrini, kui ka välisüliõpilastele tudengikaarte jagama hakatakse. Millest on muidugi kahju, sest pidin selle kaardiga minema IT-teenistusse, et nad annaksid mulle mingid paroolid, millega ma kuhugi sisse login, sealt mingi õpetuse saan, et oma arvutisse kooli traadita võrguühenduse seaded sisse panna ja siis ühendada end. Selle pika jada esimene lüli on aga puudu. Ja kett on ju nii tugev kui on tema kõige nõrgem lüli.

Kasutasin esimesi päevi, et ringi jalutada - jalutasin kodust kooli, kooli ümber ja kooli sees (mis on rohkem jalutamist, kui te arvata võite, see kool siin on suur). Samas tegin ka mõningaid vajalikke asju, näiteks linnas elanikuks registreerimine, pangakonto avamine ja kõnekaardi ostmine. Minu arvates on siin kõnehinnad meeletult odavad. Minu minutihinnaks on EUR 0.05. Arvatavasti on kõnekaardi kvaliteet samaväärne. Kui mu isa mulle helistas, siis esimese kõne ajal ta mind kuulis, kuid mina teda mitte. Panga neiu saatis mulle sõnumi tähtsa infoga, aga kohale see ei jõudnudki. Kui mulle helistate, siis proovige mitu korda ;)

Mis on kodu? Kodu on see, kus jakk ripub, eks ole? Eks kodul ole mitmeid tähendusi, olenevalt sellest kui sügavalt seda võtta. Minu jaoks jääb päris koduks alati Eesti, maa mida armastan välismaal olles rohkem ja rohkem. Kuid kodu võib olla ka ajutine nähtus. Praegu on minu koduks Viini 2. tsoonis asuv armas (kuid ruumikas) korralik (ning väga hästi komplekteeritud) korter huvitavas (ja sealjuures püüdliku arhitekti poolt plaanitud) uues (vanade majade keskel asuvas) majas. Pildid on üleval siin. Mulle meeldib siin juba. Minu korterikaaslane on samuti väga kena ja lahke. Ta on mind juba abistanud mitmes asjas. Järgnevate kuude jooksul aitab ta mind saksa keeles. Ütlesin talle, et esimesed päevad võtan asja rahulikult ja elan sisse. Seda ma olengi teinud. Nüüd olen valmis elama austerlase elu, saksa keele, liptaueri võileivamäärde, viini šnitsli, trammide ja klassikalise muusikaga. Olen valmis!
Loe edasi...

Amsterdamned

Jõudsin Viini, elusa, terve, elurõõmsa ja enesekindlana. Sel ajal, kui hoolega seminari tegevustesse süvenesin, pakuti mulle kohta elamiseks. Koht on hea, korter kena, avar ja valguserohke. Vähemalt on elamiskoht olemas ning sellega ei pea enam tegelema. Nüüd tuleb ainult asjad sisse viia, uude elukohta, uude eluviisi, uude ellu. Ma ei ole veel seal. Istun kohvikus ja puhkan jalga. Linna pole ma veel jõudnud, kuid eemalt näen linna majesteetlikku kesklinna, üle oru paistavad mäed rohekate metsamütsidega.


Nüüd läheb asi keeruliseks. Nüüd hakkan rääkima Taani asemel Austriast. Kuid lisan ka Taani mälestusi juurde. Ja räägin oma Hollandi reisist. Jne. Kas suudate ikka jälgida? Siis lähme edasi.

Maandusin Bratislavas ning buss tõi mu Viini lennujaama. Nimelt on SkyEurope'il, kelle kaudu sain odava lennupileti, rahaprobleeme ja neil ei ole võimalik Viini lennujaamas tegutseda. Lisaks sellele jäi lennuk 2 tundi hiljaks. Kuid mul ei ole sellest lugu. Isegi kui jõudsin siia hommikul kella 11 asemel õhtul kell 4, on mul piisavalt aega, et veidi hinge tõmmata. Mul on terve kuu aega, et hinge tõmmata. Sain seminarikatsumusest üle. Ootan loengute algust oktoobris.

Seminar oli oodatult põnev. Nagu rääkisin, anti meile kosmosetehnoloogiat, mida laia ilma viia. Ma ei saa sellest rohkem midagi rääkida, kuid ühte võin öelda. Ma õppisin sellest kogemusest palju. Tehnoloogia, mis meile kätte anti, tundus olevat nii raske mõista ning nii spetsiifiline, et meil ei olnud aimugi, mida sellega teha. Selle võib aga alguseehmatuse arvele kanda. Ma kujutan ette, et seda võib ette tulla palju. Olen alati püüdnud massiturgu, kuid nüüd näen (läbi oma kogemuse) kui tulemuslik võib olla nišis töötamine. Minu isa ütles alati, et kui miski asi on mõeldud kõigeks, siis pole ta mõeldud mitte millekski. Tehnoloogiaga on sama ning võtmesõnaks on siin fookus. Mul on väga hea meel, et sain töötada sellises meeskonnas, nagu mul oli, kes hindas fookust ja tõi sellega tulemuse.

Rotterdam on sadamalinn, sõjast laastamise järgselt ülesehitatud, minu jaoks linn nagu linn ikka, kuid omapärata. Kui mitte omapäratust omapärasuseks lugeda. On ka laul ju selline: Rotterdam is anywhere, anywhere alone. Amsterdam on omapärane. Ma kohtasin seal sellist sõbralikkust ja elurõõmu, mida ma pole tükk aega kohanud. Mulle tundus, et sellest ajast, kui ma 8 aasta eest seal käisin, olen ma kõik ära unustanud. Seekord võtsime linna korralikult ette. Muuseas, soovitan kõigile Sandemanni New Europe tuure. Need on tasuta, kui jootraha välja arvata, aga kuna jootraha on ainus tasu, siis tuuri juhtivad noored inimesed on väga entusiastlikud, energilised ja püüavad välja tuua kõige huvitavamad seigad. Amsterdamis endaski on sellist müstilist katalüsaatorit, mis tekitab elurõõmu. Nüüd, 8 aastat hiljem, kui ma avatud silmadega sinna linna naasenud olen, tunnen ma Amsterdami tõelist energiat. Ja see meeldib mulle.

Loe edasi...