De... wait for it... nied

27. mail ajavahemikus 15-16 keelati mulle mitu asja korraga. Muuhulgas:
1) ilus rahulik juunikuu sõprade ja päikesega
2) mõnus seiklusterohke juuni lõpp Eesti sõprade ja päikesega
3) Triinu lõpetamine, Kaido sünnipäev, jaanipäev Romani ja Elisega, Taavo sünnipäev ja lõpetamine
4) minu lennupiletid
5) minu usk akadeemilise süsteemi võimesse luua innovaatiliselt mõtlevaid inimesi
6) minu väärikus
7) ema aia maasikad

Mida see siis tähendab? Mis juhtus sel päeval sel tunnil, mis juhtumisi langes kokku minu selle semestri viimase eksamitöö kaitsmisega. Kaitsmine? Kaitsmine on uhke sõna mõttetu ajaraiskamise kohta. Mingit kaitsmist ei olnud. Me arvasime, et on. Meid kutsuti sisse, ükshaaval, kuulati ära, ükshaaval. Samal ajal nii professor kui tsensor haigutasid, kuna teadsid, mis tuleb ja see oli vaid formaalsus. Siis küsiti minu käest kõigi teooriate kohta sel kursusel, millele ma ka vastasin. Nende järgi ideaalselt. Asi oli aga selles, et oma kirjatöös lähenesime asjale loominguliselt. Mis ei olnud sugugi halb, kuna väljatulnud töö oli professori sõnade järgi "esmaklassiline". Njah. Samas ei kasutanud me "õpetatud" (loe: x korda korratud) teooriaid, vaid arendasime neid edasi. Lõppes see kutsega kirjutada töö uuesti ja kirjutada sisse võimalikult palju kursusel õpitud teooriamulli ning siis tekitatud mittemidagiütlevalt tasandilt samadele järeldustele prantsatada.

Mul oli meeles eelmisel semestril antud mõtteterad: "Võib teha hea uurimistöö, kui kasutada koolis õpitud teooriaid. Et teha väga hea uurimistöö, peab see olema innovaatiline." Ma nõustun täielikult. Kõik ei taha aga uurivat ajakirjandust. Tuleb aru saada, et inimesed on erinevad ja mõned tahavad kuulata, kuidas sa nende antud infot oma töös kasutad, mitte seda, kuidas sa seda edasi arendad. On vahe teaduse ja kooli vahel. Seda mõtet saab rakendada ka ellu pärast kooli. On vahe loomingulisel tööl ja sekretäritööl. Sekretär ei saa ennast vabandada hiljem kaitsmisel välja. Tema tahtis teha innovaatilist uurimust, kuid temalt oodati reprodutseerimist. Vahel peab tegema sekretäritööd, kuid kahjuks ei saa ma seda sel korral delegeerida, mida ma muul juhul oleks kindlasti teinud. Hea meelega töötan oma meeskonnaga uuesti koos, kirjutada kehvem töö ja juuliks koju saada.

Nii et kõigele vaatamata pean tunnistama, et lisaks keelamise see ka andis mulle nii mõndagi:
1) Veel rohkem põhjust mõelda mitte ainult sellele, mida tahaksid teha, vaid mis teised tahavad sinult, et teekisd. Esimene toob sulle tulemuse, teine võidu.
2) Veelgi suurema meeskonnatunde
3) Arusaama oma võimetesse ja sünergia tähtsusesse
4) Võimaluse osta lennupiletid juulikuusse, mil need on odavamad :)

Kokkuvõttes olen targem ja rikkam. Vabandan oma sõprade ees, et ma ei saa juunis Eestisse tulla. Pean 26. juunil tööd uuesti kaitsma. Pärast seda aga luban, et tulen ja teen oma puudumise mitmekordselt tasa.