Cooking Tip #2: Make Sure Those Who Eat Keep an Open Mind. Otherwise, Serve a Burger?

Hiina toit ei sobi kõigile. Veel vähem sobivad inimestele hiina maiustused. Minu jaoks olid Hiinas maiustusteks igat sorti kuivatatud puuviljad, kontsentreeritud suhkruvati tekstuuriga riisipall, küpsetatud bataat ja muud hõrgutised. Samas usun ma, et kõigega saab harjuda, kui asja sisse elada. Mõni kuu pärast reisi sõin sedasama riisipalli nimelist maiustust, mis seekord oli Jaapanist pärit. Kui Hiinas maitses see väga hästi, arvestades sealset ümbruskonda, meeleolu, uudsust kõiges ja isegi ümbritsevaid lõhnasid, siis Taanis nälja peletamiseks söödud magus pall tekitas veidi vastumeelsust. See viis mind kohe kulinaariateemalisele mõttele, et söök maitseb paremini serveerituna õiges keskkonnas, ning kui sööjal on vastav mõtlemine. Sööja peab olema asjas sees ja tunnetama sööki kõigi oma meeltega, ja mõistusega. Avatud meel on selle juures oluline.

Mulle ei maitse kõik asjad. Mu ema teab seda juba mu lapsepõlvest, kui ma supist porgandi- ja selleritükid eemale lükkasin. Kuid siis olin ma kinnise mõtlemisega. Nüüd ma üritan mõista, miks inimestele meeldib teatud toit, ja lähen sellega kaasa. See ei tähenda, et ma nüüd sellerit sööks. See on mulle endiselt vastik. Aga vähemalt ei lähe ma Hiinas McDonaldsisse. Püüdke mõista, inimesed.