Eile oli sündmusterohke õhtu. Algas jälle mõnusa õhtusöögiga, kartuligratään ja jäätis. Seejärel sõitsin rattaga linna ühele sünnipäevale. See oli väga mõnusas kohas - päeval on koht riidepood, õhtul muudeti see aga lokaaliks, DJ ja baarmenidega, pehmete diivanite ja 20-krooniste kokteilidega. Asi ideaalne. Ka päeval on poes väike baarilett, kust saab tellida smuutisid ja mahla, kuid mulle väga meeldis peokoha kontseptsioon, millega sünnipäevalaps sai minu silmis plusspunkte loomingulisuse eest. Kindlasti üks meeldejäävamaid sünnipäevi.
Päris kordaminekuks ma eilset õhtut siiski ei nimetaks. Nüüd tuleme selle juurde, miks ma olen nüüd rohkem kopenhaagenlane kui varem - olen mängus sees. Mäng on järgmine: Kopenhaagenlane ostab ratta, mis on tema sissemakse mängus osalemiseks. Kui sissemakse on tehtud, üritab ta seda võimalikult kaua hoida, enne kui see ära varastatakse. Minu rekord - 1 kuu ja 1 nädal. Päris lõbus oli. Nüüd on mängijal võimalus kas teha uus sissemakse või leida mõne teise mängija mänguvahend. Ratta mittelukustamine on märk sellest, et mängija on mänguvalmis. Kui ratas on lukus, siis tähendab see, et mängija ei soovi hetkel mängus osaleda. Kui varastatakse lukus ratas, siis on võtjateks kasumit otsivad isikud, kes arvatavasti värvivad ratta üle ja müüvad maha. Need ei ole mängijad, kuna nad ei mängi reeglite järgi. Igatahes, kui mängija, kes on sissemaksest ilma, leiab lukustamata ratta, siis ta saab edasi mängida.
See mäng ei ole ainult Kopenhaagenile omane. Asi on veel hullem Tokyos, kus inimesed võtavad iga hommik uue ratta, et tööle sõita ja samamoodi tagasi. Loomulikult ei lukustata võetud ratas, kuna puudub võti lukule, mis ratta küljes on. Nii et mäng käib edasi lõpmatus ringis. Arvatavasti unustasin ma ratta lukustada või ei lukustanud korralikult (ei lükanud piisavalt tugevalt lukku, mistõttu lukukeel hüppas välja). Usun, et oli minu süü, kuna see nüüd selline ratas küll ei olnud, mida keegi võtaks lukustatult. Nii, nüüd, kui ma olen mängus, pean otsustama, kas teha uus sissemakse või jätkata mänguga. Ühest küljest, see on ju kombeks. Teisest küljest... on kõik teised küljed, miks seda ei peaks tegema. Mida teeksite teie? Kas lõpetada nõiaring või veenda ennast, et ma ei saa seda lõpetada ja mõelda printsiibile: "When in Rome, do as the Romans do".
Saturday 25 October 2008
I'm Really CPH-ish Now
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Posts
4 comments:
Kas hakakd poest juba pulbervärvi ostma, et ratast üle võõbata?
Haha!
Aga ei, mina oma ilusat sinist ratast värvima ei hakka :)
...Juhtub mitte vaid Kopenhaagenis, tokiyos, samuti ka Rootsis, Jönköpingus. MInu rattast,,,mis oli mingi prügila tüübi rattas,mis maksis mitte rohkem kui 100 SEK, varastati kaks korda!!!!!
Mina ostaksin uue, kuigi ostaksin see kord selle juurde ka raua kette!!! Voi teine voimalus on kasutada need linna lobusad antient red colour bicicles (if they still exist). Kui aga valid mängu jätkamise variandi ,,,siis suurepärane nou Vahuri poolt!!! Osta pulbevärvi!! =P
Kaks korda? Kuidas sa oma ratta tagasi said?
Ei juhtu jah vaid siin ja Tokyos. Ka Hollandis sõidetakse väga palju rattaga ja seal kipuvad need samuti kaduma. On inimesi, kes sellega raha teenivad. Aga "mängust" olen kuulnud vaid Kopenhaagenis ja Tokyos.
Post a Comment