The Outside View

Kuna hetkel on tegemist rohkem kui küllaga, siis annan võimaluse külaliskommentaatorile väljendada oma vaateid siinsele elule. Persoon nimega Ain käis Kopenhaagenis, tõi šokolaadi ja Vana Tallinnat ning kaes oma silmaga üle, kuidas olud siinmail on. Laenasin oma isale sõbra käest ratta, saatsin ta üksi Kopenhaageni peale ja sai ka tasuta Rootsi käidud. Kuidas tekkinud mõtted paberil välja näevad, saate lugeda järgnevalt.

"Siim elab väga heades tingimustes. Korter on avar, puhas ja hästi sisustatud. Ümbruskond on väärikas: viilkatustega majad ja aiad, korrastatud haljastuselapid, hekid ja tänavaääred (ka korrusmajade ümber). Muidugi oleks selle raha eest Eestis saanud veelgi kuninglikumas korteris elada ... Aga nüüd on selle raha sees ka vähemalt Kopenhaagen, selle lähiümbrus ja palju unistusi.

Siim pole seni kirjutanud oma kahtedest magistrikursustest Kopenhaagenis. Avan veidi tausta. Kui ülikooli ruumides olid nt pühapäevasel päeval pea kõik töökohad tihedalt tudengeid täis, kes arvatavasti tegelesid õppimisega, siis Siim, kes eelmisel päeval oli pikalt mööda maid ja merd ringi liikunud, tegeles kolm päeva järjest asjasaabunud külalisega Eestist. (Kes Siimule külla läheb, saab külalislahkust ilmselt ka ise kogeda. Aga ka seda, et pühapäeval veedab Siim 4 tundi saalihokit mängides. Mulle mängis see kätte võimaluse iseseisvalt näha mitmeid linnaparkisid, nautida pühapäevast linnarahu ja oktoobripäikese paistet, teha rattasõit mööda lähipiirkonna kvartaleid ja viibida lühikest aega kesklinnas.) Umbes nii palju ma mäletan tema õpingutest.

Jalgratas on üks õige liikumisvahend sealsetes oludes. Ja ongi nii, et 15-20 minutiga jõuab kaugele, kesklinna näiteks. Siimu jalgrattaost on tublisti parandanud tema elujärge. Hea on selles suures linnas liikuda kohati kiiremini kui sõiduautod, püüda püsida fooride rohelises laines ja kohalikega foorist foorini "võidu" sõita. Kuigi füüsisest piisaks, jääb võit ikka kohalikele neidudele, sest nad on sõidult ratsionaalsemad ning stardivad varakult ja enesekindlalt juba punasega. Kuid seda kaugeltki mitte iga ristmiku peal. Mingi erinevus nendel ristmikel on, mida ise, rattasõidu edust veidi ähmis olles, algul ei märka.

Pühapäev on puhkuseks. Taanlased töötavad terve nädala selleks, et koguneda pühapäeval koos lastega loomaia väravasse järjekorda. Keda parajasti loomaaia väravas ei ole, need kas jooksevad olematuid kilosid maha või sõidavad ratastel/jalutavad koos lastega linnas ringi. Suletud asutused ja kauplused on reegel, erandeid on imevähe. Tundub, et paljudel inimestel on pühapäeval lihtsalt lahe olla. Välja arvatud sellel süsimusta nahaga mehel, kellele ma kaupluses paki mahla eest 500lise rahaühiku ulatasin.

Nii palju pearätte ja ka siseruumides lohmakaid mantleid kandvaid naisi näha (nii heledama kui musta näonahaga naisi), see vajab harjumist.

Ümbruskonna linnad on hästi valgustatud ja õhtuti väga rahvarohked. Samas lähedal leidub palju esmapilgul rahulikke, vaikseid ja valgustatud kõrvalisi kohti rohkete vaatamisväärsustega. Turisti pilgu järgi hinnates on kõik kõige paremas korras. Ei tea, pole kohalik.

Reis oli mulle mitmes mõttes oluline. Ja turistina ringi liikudes sain rohkem, kui oskasin soovida. Reisimuljetest ei võta ma siinkohal pikemalt kirjutada. Reis on sedakorda jäänud meenutuseks.

Üks mõte selle trepi kohta Siimu blogilehel. Lisaks sellele, et fotol olev trepp ka reaalselt olemas on, on siin tegemist Siimu poolt väga hästi tabatud sümboliga. Pärast trepist üles jõudmist, seal üleval ringi vaatamist ja ennast Kopenhaagenist lahkuma sättides muutus pilt mulle veelgi kõnekamaks."