Post Exam

Esimene eksam üle elatud. Applied Business Research kujutab endast lihtsalt õpetust, kuidas lugeda teaduslikke artikleid. Ja neid hinnata. Pealekauba oli see suuline eksam. Nii et lihtne, eks? Ausalt öelda oli küll minu jaoks. Tuupima ei pidanud, ja seda ma ka ei teinud. Kaks erinevat eksaminaatorit oli, väga õnnetul kombel sai mulle neist kehvem. Mitte et inimesel midagi viga oleks, aga teemad, mida tema käsitles, olid umbluud ja kõige mõttetumad. Ja ta ütles isegi loengus "ma ei tea, kuidas seda teemat käsitleda Teiega". Käsitles ikka kuidagi ja see kuidagi kajastus ka eksamil. Nii et filosoofiaeksam oli neil, kes selle eksaminaatori said. Sain lõpuks 7, mis on väga hea.

Ehk oleks aeg tutvustada ka Taani hindamissüsteemi, mis on segane nii välismaalastele kui taanlastele. Skaala on 12, 10, 7, 4, 2, 0, -3. Esimesed 5 on positiivsed ning 0 ja -3 tähistavad läbikukkumist. 0 on juba piisav läbikukkumiseks, aga -3 tähendab, et läks ikka eriti kehvasti. Mis puutub positiivsetesse hinnetesse, siis 12 on pea võimatu saada, selle saab ehk 3% kogu kursuselt. 10 on meie A ja B, 7 on B- kuni C, 4 on C- kuni D ja 2 on E. Nii saab ehk võrrelda, kuigi väga võrreldav Lääne süsteemiga see siiski pole. Tegelikult oli varem teine süsteem, aga tekkis probleem, et Taani süsteemi ei saanud võrrelda Lääne omaga. Siis mõeldi välja süsteem 12st -3ni. Varem oli skaala 13, 11, 10, 8, 7, 5, 4, 2, 00 ja 03 või midagi sellist. Igatahes, normaalne ta kuidagipidi ei ole. Ja 'lihtne' kui omadussõna ka selle iseloomustamiseks ei kõlba. Rääkimata sõnadest 'läbipaistev', 'võrreldav' või isegi 'arusaadav'.

Muidugi tuleb esimese eksami läbimist vastavalt tähistada ja kuna ühel poisil oli veel sünnipäev, siis läksime barhoppingut tegema linna peale. See on ratastega väga lihtne. Ma ei tea, kas ma jäin liiga hilja peale või on postimehed siin väga usinad, aga kui lõpuks koju jõudsin, oli hommikune leht juba tulnud :)

Võib tekkida ka küsimus, et kas ratastega veidi vintis peaga sõitmine mitte väga ohtlik ei ole. Ausalt öelda kahtlesin ka ise selles alguses. Kuid tuleb välja, et kohalikud saavad päris hästi hakkama, kaasa arvatud autor. Siin aitavad kaasa laiad teed, kus on alati ka jalgratastele eraldi rajad. Kuigi purjus jalgratturid võtavad tavaliselt kogu rattatee oma käänulise sõidustiiliga ära ning püstipüsimisega on hädas, siis ollakse väga korralikud teistega arvestamisel. Ma imestan isegi, kui korralik ma olen peolt tulles - nagu siis, kui äsja sõidueksami olin läbinud - iga nurga peal ikka pidurdad, vaatad mõlemale poole; kõik punased tuled ootad ära, isegi kui linn on autodest tühi; ja kiirus on pehmelt öeldes mittekiirustav. Nii et kui kellegil tekib mure selle pärast, siis olge mureta, ohtlikum on sõita päeval kainena.