Saturday 4 October 2008

The Ecologically Responsible Wasteful People

Taani inimesed hoolivad keskkonnast. "Ökoloogiline" on meelissõna, "jätkusuutlik" ei jää samuti palju maha. Ökoloogilised tooted - ehk tooted, mis on kasvatatud ilma väetiste ja insektitsiidideta - on väga populaarsed. Tootjad ja pakkujad ei pelga reklaamida oma loodussõbralikkust. See on ka mõistetav, kui see inimestele peale läheb. Prügi sorteeritakse ja pudelid korjatakse tagasi. Vestas, Taani firma, on maailma üks suurimaid tuuleenergia pakkujaid. Keskkonnasõbralikkus keelel ja meelel.

Kuid puudujääke on mitmeid, nagu olen märganud. Korterelamutel käib näiteks elektriarvestus kogu maja peale ja siis jagatakse see elanike vahel. Selline elu ei pane energiat säästma. Miks ma peaksin lambi toast lahkudes kustutama, kui ma ise selle kulu mõju ei tunne. Pealegi teevad naabrid sama, miks pean mina siis säästma, kui naabrid kulutavad seda rohkem, mida rohkem mina säästan?

Taani inimesed on liiga rikkad, et pudeleid korjata. Siin on plekkpurgi hind 2 EEKi, kuid need lendavad samamoodi prügikasti või täidetakse need sigaretikonidega. Kodus vaikselt õlut juues pannakse need purgid ikka kõrvale, mis käe all terveks on jäänud. Lisaks ei saa siin kõigi pudelite ja purkide eest raha tagasi, kuna paljud on Rootsist sisse toodud ja neil on millegipärast ainult Rootsi, Norra ja Soome pandimärgid. Huvitav, mispärast Taani siinkohal Põhjamaadest välja jääb? Mul on imelik seda tunnistada, aga ka Taani jäätmekäitlus on mõnes mõttes vähem arenenud kui Eestis, mis alles see aasta alustas. Näiteks puuduvad konteinerid pakenditele. Mõne maja juures ei ole isegi paberi ja taarakonteinereid. Samas ei ole sorteerimine seadusega sätestatud, vaid inimesed teevad seda vabast tahtest (kuid tihti ei tee).

Mu praeguses korteris on postkasti jaoks pilu. See tähendab, et kui ma 10 ajal koridori astun, võin liugu lasta kõigi nende reklaamlehtede peal, mis postipoiss pilust sisse surunud on, kuna need ei mahu kõik pilusse seisma. Lisaks piirkonnalehtedele, mida keegi ei loe, sain ma täna brošüürid kahelt toidupoelt, tööriistakaupluselt, mööblipoelt, elektroonikapoelt, ja ühelt poelt, mis müüb kõike ülaltoodut. Need on kõik vähemalt 20-leheküljelised läikivad vihikud. Ja nii iga päev. Eile oli reede, mil tuli ka piirkonna pühapäevaleht, nii et ma sain sõna otses mõttes kilode kaupa pahna, mille ma annetan jäätmekäitlusesse, et nad saaksid trükkida mõne ka ümbertöödeldud paberile.

Siia võib lisada veel ohtra kilekottide kasutamise. Aastatetagusest Hollandis käigust on mul siiani meeles aedik armsa hirvega ning aediku peal oleva sildiga "Plastic bags are death to me". Hollandi keskkonnasõbralikkusest siin ei teata. Liiga palju tüli ei tohi keskkonnasõbralikkus ka tekitada. Siin piisab sellest, et üldiselt hoitakse "ökoloogilist" meelt.

5 comments:

Anonymous said...

Kui ma Taanis käisin, siis minu tuttavad kogusid küll eranditult kõik klaaspudelid kasti kokku tagasi, sest nende eest tagastamisel saadav raha moodustas suht suure osa uuesti ostetavatest pudelitest (Y). Mingi julm business käis nendega :D

Siim Esko said...

Ikka on kasulik ära viia pudelid, sest poes maksad iga pudeli ostmisel panti, mis ei ole hinna sisse arvestatud. Kui ära ei vii, siis läheb raha ju kaotsi. Aga siin ei muretseta nende kroonide pärast tihti.

Unknown said...
This comment has been removed by the author.
Unknown said...

Terve maja elektriarve jagamisega korterite peale nad tegelikult säästavad hoopis. Sest see vähendab kõvasti adminkulusid. Meil muidugi on lepingud otse Eesti Energiaga, kuid mõtle, kui palju ressurssi kulutab Eesti Energia sellele, et kontrollida terve maja näitusid. Usun, et kui terve maja maksab ühe numbri järgi elektrifirmale, siis on ka kWh hind miski muu. Näiteks Tallinnas jaotatakse gaas ruutmeetrite järgi meil ja korteriühistu maksab Eesti Gaasile, mitte igaüks ise. Hoolimata sellest, et mina kasutan suhteliselt vähem kui teised ning maksan ilmselt ka kellegi teise eest, siis võrreldes selle ajaga, kui maksime Eesti Gaasile isiklikult, on ikka tariif märkimisväärselt madalam, kui mitte üle poole, siis pool vähemalt. Ühesõnaga, asja point, sääst administreerimiskuludelt. Ja kokkuhoid on siiski inimeste enda peades kinni, maksad sa rohkem, hoolimata, mis süsteemi järgi maksad, kui raiskad.

Siim Esko said...

Sul võib õigus olla. Kuid me (mina) ei räägi siin mitte raha säästmisest, vaid energia säästmisest.