Siin tuli lumi maha. Ja kui juba sadama hakkas, siis sadas korralikult. Ma kuulsin, et ka Eestis on praegu lood niiviisi, et ei tea, kuhu kogu see lumi panna. Siin nii hull ei ole, lihtsalt reedel oli väga tihe lumesadu. Ja kuidas ma seda nautisin. Sügisel hirmutati mind juttudega, et talved Taanis on tuule ja vihma segune õudusunenägu. Tol ajal see ka nii oli, aga loodan, et need õrnad miinuskraadid jäävad ja maa jääb valgeks. Või vähemalt autode katused. Tänavate valgestamiseks tuleb veidi rohkem pingutada.
Lumega on aga see mure, et mida rohkem seda on, seda kasutumaks muutub mu jalgratas. Praegu leiab veel käidud radasid, kus ratas leiab asfalti, kuid päev pärast lumetormi oli minu ümbruskonnas üsna ohtlik sõita. Minu maanteeslickidega ei ole haarduvus jää peal just kõige parem. Veel üks ekstreem on sõita lumesajus. Kõndida paksude lumeräitsakate all on küll väga ilus ja romantiline ja muud ilusad sõnad, kuid rattaga sõita ma ei soovitaks. Kui sõidu eesmärgiks pole valge esikülg, lund täis silmad ja mäng eluga. Lumesajus sõitmine tekitab efekti, nagu oleks väljas tugev lumetorm, kuna piisavalt kiiresti sõites sõidad nagu läbi lumemüüri. Silmadesse tungiv lumi on piisavalt ärritav, et enda ette väga ei näe, rääkimata autode jälgimisest mõlemale poole kõrvale. Valisin kojusõiduks aga kõige tühjemad ja laiemad tänavad, mis sain ja kõik sujus. Soovitan aga jalutamist rattasõidule.
Eestis rattaga sõitjaid sellise lumega kindlasti ei näe. Pigem vaadatakse neile viltu. Siin aga teised olud ja teised kombed. Edu teile lumetormiga! Loodan, et minu tuleku ajaks on asi lahenenud ja lennukitel lastakse 15. detsembril maanduda.
Sunday 23 November 2008
Winter Wonderland
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Posts
4 comments:
Ka meil leiab kusjuures rattaga sõitjaid, aga neile vaadatakse tõesti pigem viltu. Meil oli pühapäevaltõeline lumetorm. Kõige toredam oli see, et ma pidin ju trenne minema andma ning tagasisõit, kella 17 ajal, sattus muidugi kõige paremale ajale, koos väiksemat sorti kinnijäämise, libisemise, ohtlike möödumiste ning nullilähedase nähtavusega. Eino..aga muidu oli täiesti okei (Y).
Kõik siin Eestis kiruvad üksteist- teedepuhastajad liiklejaid ja liiklejad teedepuhastajaid, õigemini "valitsust". Samas on hea tõdeda, et inimesed on samal ajal ka mingil määral näitamas oma häid külgi- aitavad teisi. Mindki aidati lumevallist autot lükates edasi liikuma. Kuigi jh..selleks et ise mööda saaks:D Aga neid heategijaid on ka paremaid- nt võetakse kätte ja tehakse heast tahtest kõigile parkimiskohad ja teeääred puhtaks.
Elektriga on veel omamoodi lood. Veel eile õhtulgi olid mõnes kohas elektriliinid maas. Ning väiksemates teedes polnud ka lund teelt lükatud. Kuid tänasest hakkas sula, seega ilmselt kaob see lumekogus mõne aja pärast.
Tartus on selles mõttes hea, et jala jõuab üsna igale poole ning praegu tundub jala käimine kõige mõistlikum, sest rattaga me ju ei käi, nagu teie ning autot pole väga paljudesse kohatdesse parkida. Ühistransport on ka veel mõeldav..
Vot sellised lood Eestis minu nägemuse järgi.
Siin tekkis kokkuvõttes üks küsimus: Miks sa sellise ilmaga veel möödasõite teed?
Kas sulle meeldivad seiklused? Tule parem siia - mi na seiklesin pühapäeval kella 17.00-st kuni kella 4.00-ni ehk 11h pigutust et jõuda Võrust Tallinna.
"Vahur läheb Tallinna"
Post a Comment