Amsterdamned

Jõudsin Viini, elusa, terve, elurõõmsa ja enesekindlana. Sel ajal, kui hoolega seminari tegevustesse süvenesin, pakuti mulle kohta elamiseks. Koht on hea, korter kena, avar ja valguserohke. Vähemalt on elamiskoht olemas ning sellega ei pea enam tegelema. Nüüd tuleb ainult asjad sisse viia, uude elukohta, uude eluviisi, uude ellu. Ma ei ole veel seal. Istun kohvikus ja puhkan jalga. Linna pole ma veel jõudnud, kuid eemalt näen linna majesteetlikku kesklinna, üle oru paistavad mäed rohekate metsamütsidega.


Nüüd läheb asi keeruliseks. Nüüd hakkan rääkima Taani asemel Austriast. Kuid lisan ka Taani mälestusi juurde. Ja räägin oma Hollandi reisist. Jne. Kas suudate ikka jälgida? Siis lähme edasi.

Maandusin Bratislavas ning buss tõi mu Viini lennujaama. Nimelt on SkyEurope'il, kelle kaudu sain odava lennupileti, rahaprobleeme ja neil ei ole võimalik Viini lennujaamas tegutseda. Lisaks sellele jäi lennuk 2 tundi hiljaks. Kuid mul ei ole sellest lugu. Isegi kui jõudsin siia hommikul kella 11 asemel õhtul kell 4, on mul piisavalt aega, et veidi hinge tõmmata. Mul on terve kuu aega, et hinge tõmmata. Sain seminarikatsumusest üle. Ootan loengute algust oktoobris.

Seminar oli oodatult põnev. Nagu rääkisin, anti meile kosmosetehnoloogiat, mida laia ilma viia. Ma ei saa sellest rohkem midagi rääkida, kuid ühte võin öelda. Ma õppisin sellest kogemusest palju. Tehnoloogia, mis meile kätte anti, tundus olevat nii raske mõista ning nii spetsiifiline, et meil ei olnud aimugi, mida sellega teha. Selle võib aga alguseehmatuse arvele kanda. Ma kujutan ette, et seda võib ette tulla palju. Olen alati püüdnud massiturgu, kuid nüüd näen (läbi oma kogemuse) kui tulemuslik võib olla nišis töötamine. Minu isa ütles alati, et kui miski asi on mõeldud kõigeks, siis pole ta mõeldud mitte millekski. Tehnoloogiaga on sama ning võtmesõnaks on siin fookus. Mul on väga hea meel, et sain töötada sellises meeskonnas, nagu mul oli, kes hindas fookust ja tõi sellega tulemuse.

Rotterdam on sadamalinn, sõjast laastamise järgselt ülesehitatud, minu jaoks linn nagu linn ikka, kuid omapärata. Kui mitte omapäratust omapärasuseks lugeda. On ka laul ju selline: Rotterdam is anywhere, anywhere alone. Amsterdam on omapärane. Ma kohtasin seal sellist sõbralikkust ja elurõõmu, mida ma pole tükk aega kohanud. Mulle tundus, et sellest ajast, kui ma 8 aasta eest seal käisin, olen ma kõik ära unustanud. Seekord võtsime linna korralikult ette. Muuseas, soovitan kõigile Sandemanni New Europe tuure. Need on tasuta, kui jootraha välja arvata, aga kuna jootraha on ainus tasu, siis tuuri juhtivad noored inimesed on väga entusiastlikud, energilised ja püüavad välja tuua kõige huvitavamad seigad. Amsterdamis endaski on sellist müstilist katalüsaatorit, mis tekitab elurõõmu. Nüüd, 8 aastat hiljem, kui ma avatud silmadega sinna linna naasenud olen, tunnen ma Amsterdami tõelist energiat. Ja see meeldib mulle.