Võtame internetiühendust tänapäeval nii iseenesestmõistetavana, et kui see ära kaob, tekib paanika. Ma olin arvestanud, et ma saan kirjadele vastata kodus, et ma saan aadressi otsides kuhugi WiFi punkti ennast ühendada ja google mapsi abi kasutada, et ma saan rahus blogi kirjutada ja teiste omasid lugeda. Aga see ei ole nii lihtne. Ja mul on hea meel nüüd jälle regulaarse interneti otsas istuda ja oma mõtteid üles kirjutada.
Tuli välja, et jõudsin siia linna liiga vara. Koolis ei taheta mind kuni 14. septembrini, kui ka välisüliõpilastele tudengikaarte jagama hakatakse. Millest on muidugi kahju, sest pidin selle kaardiga minema IT-teenistusse, et nad annaksid mulle mingid paroolid, millega ma kuhugi sisse login, sealt mingi õpetuse saan, et oma arvutisse kooli traadita võrguühenduse seaded sisse panna ja siis ühendada end. Selle pika jada esimene lüli on aga puudu. Ja kett on ju nii tugev kui on tema kõige nõrgem lüli.
Kasutasin esimesi päevi, et ringi jalutada - jalutasin kodust kooli, kooli ümber ja kooli sees (mis on rohkem jalutamist, kui te arvata võite, see kool siin on suur). Samas tegin ka mõningaid vajalikke asju, näiteks linnas elanikuks registreerimine, pangakonto avamine ja kõnekaardi ostmine. Minu arvates on siin kõnehinnad meeletult odavad. Minu minutihinnaks on EUR 0.05. Arvatavasti on kõnekaardi kvaliteet samaväärne. Kui mu isa mulle helistas, siis esimese kõne ajal ta mind kuulis, kuid mina teda mitte. Panga neiu saatis mulle sõnumi tähtsa infoga, aga kohale see ei jõudnudki. Kui mulle helistate, siis proovige mitu korda ;)
Mis on kodu? Kodu on see, kus jakk ripub, eks ole? Eks kodul ole mitmeid tähendusi, olenevalt sellest kui sügavalt seda võtta. Minu jaoks jääb päris koduks alati Eesti, maa mida armastan välismaal olles rohkem ja rohkem. Kuid kodu võib olla ka ajutine nähtus. Praegu on minu koduks Viini 2. tsoonis asuv armas (kuid ruumikas) korralik (ning väga hästi komplekteeritud) korter huvitavas (ja sealjuures püüdliku arhitekti poolt plaanitud) uues (vanade majade keskel asuvas) majas. Pildid on üleval siin. Mulle meeldib siin juba. Minu korterikaaslane on samuti väga kena ja lahke. Ta on mind juba abistanud mitmes asjas. Järgnevate kuude jooksul aitab ta mind saksa keeles. Ütlesin talle, et esimesed päevad võtan asja rahulikult ja elan sisse. Seda ma olengi teinud. Nüüd olen valmis elama austerlase elu, saksa keele, liptaueri võileivamäärde, viini šnitsli, trammide ja klassikalise muusikaga. Olen valmis!
Posts
No comments:
Post a Comment